Kuna Ukraina soovib saada meeleheitlikult sõdureid tugevdama oma lagunevat kaitset Venemaa sissetungi vastu, on Ukraina saatkonnad ajutiselt peatanud konsulaarteenused sõjaväeealistele meestele, avaldades neile uut survet koju sõdima minna.

Kodanikuteenuste, näiteks passi uuendamise peatamine on ette nähtud 18. mail jõustuva uue mobilisatsiooniseaduse eelsammuna. See kohustab kõiki 18–60-aastaseid mehi uuendama oma isikuandmeid kohalikus värbamisbüroos 60 päeva jooksul, vahendab Washington Post.

Alates Venemaa sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris kehtinud sõjaseisukord keelab 18–60-aastastel meestel riigist lahkuda. Kuid paljud mehed, kes kartsid rindele sattuda on riigist põgenenud. Tuhanded teised elasid juba varem välismaal. Nüüd on neil kõigil uute reeglite tõttu surve, mis võib piirata nende liikumist.

„Me kõik tundsime, nagu meil oleks vaip alt ära tõmmatud,” ütles 42-aastane Kiievist pärit Oleksandr, kes elab praegu Austrias. „Et Ukraina ei taha meid enam toetada.” Nagu teisedki selle artikli jaoks intervjueeritud mehed, nõustus ka Oleksandr rääkima tingimusel, et teda tuvastatakse ainult eesnime järgi, sest ta kartis tagakiusamist või muid tagajärgi.

Mobilisatsiooniseaduse toetajad ütlevad, et väljaspool Ukrainat elavad mehed, keda võib olla kümneid tuhandeid, ei toeta piisavalt oma riiki selle kõige suurema vajaduse ajal.

Ukraina ametnikud rõhutavad, et mobilisatsiooniseadus lisab värbamisele „õiglust”, kõrvaldades paljud erandid ja muutes värbamise protsessi sujuvamaks. Samuti väidavad nad, et valitsus vajab kiiresti täpset teavet nende kodanike kohta, kellel on sõjaväekohustus.

Ukrainas saavad mehed, kes esitavad oma teabe värbamisbüroole oma dokumendid, mida nad peavad seejärel Ukrainas ametlikke asju ajades, näiteks abielu registreerides või juhiluba taotledes näitama. Välismaal elavad inimesed vajavad konsulaarteenuste saamiseks samu dokumente.

Oleksandr, kes elas juba enne sissetungi Austrias ütles telefoniintervjuus, et tunneb end tagakiusatuna, nagu oleks Ukraina valitsus teda jahtinud. „Seda tehti „minge põrgusse” liigutusega – „nüüd püüame teid kinni, et end halvasti tunneksite, karistame teid”,” ütles ta.

„Ma ei karda surra,” lisas Oleksandr. „Minu suurim hirm langeda vangi ja kogeda piinamist.”

Teised poliitika sihtmärgiks olevad mehed väljendasid sarnast viha. Ja mobilisatsiooniseaduse nõuded heidavad uut valgust süvenevale lõhele nende meeste vahel, kes on läinud rindele ja nende vahel, kes ei ole läinud, perede vahel, kelle lähedased on iga päev ohus, ja nende vahel, kes elavad turvaliselt mõnes piirkonnas tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Edu korral võib mobilisatsiooniseadus tuua sõjategevusse tuhandeid uusi sõdureid – neid on hädasti vaja Venemaa hiljutiste edusammude peatamiseks, väidavad Kiievi ametnikud.

„Ei kehtestata mingeid piiranguid ega sunniviisilist tagasisaatmist ühegi soo või vanuse põhjal Ukraina kodanikele riiki, kus käib sõda,” ütles Ukraina peaministri asetäitja Olha Stefanišõna teisipäeval Deutsche Welle poolt avaldatud märkustes. Kuid ta lisas: „Sõjaprobleemidele pole lihtsaid lahendusi ja ärgem unustagem, et sõda käib ja me peame selle võitma.”

Kui paljude Ukraina meeste puhul võidakse konsulaarteenustest keelduda, pole teada. Paljud mehed lahkusid Ukrainast seaduslikult — muu hulgas ravi või õppimise eesmärgil.

Ukraina välisministeeriumi ametnikud väidavad, et üritavad kokku panna välismaal elavate inimeste koguarvu. Ukraina suursaadik Varssavis Vasõl Zvarõtš ütles laupäeval Poola ringhäälingule TVN24 antud intervjuus, et Ukraina võimude hinnangul on ainuüksi Poolas kümneid tuhandeid sõjaväeealisi inimesi.

Poolas elav 38-aastane Andri ütles, et tema arvates tegutseb Ukraina valitsus tormakalt. „Mulle tundub, et riik, mida ma armastan ja austan, käitub nagu ebaküps, solvunud teismeline,” ütles Andri.

„Olen end alati positsioneerinud ja positsioneerin ka edaspidi kõigis olukordades ukrainlasena,” sõnas ta. „Aga kui riik peab mind reeturiks, siis pean tunnistama, et see tunne pole praegu minu jaoks meeldiv.”

Nädalapäevad pärast seda, kui Ukraina parlament mobilisatsiooniseaduse vastu võttis, tekitab meede jätkuvalt palju enam küsimusi kui on vastuseid ning paljud Ukraina mehed püüavad mõista, mida see neile isiklikult tähendada võib.

Seadus tekitab eraldi probleeme tuhandetele, kes põgenesid mobilisatsiooni eest, jättes nad potentsiaalselt tupikusse, kus nad on sunnitud varjupaika taotlema või elama juriidilises hämaruses.

Mõned ütlesid, et tunnevad end reedetuna, teised aga kardavad, et Ukraina valitsus võib riigi armee ridade täitmiseks võtta kasutusele veelgi karmimad meetmed – võib-olla sundides väljaspool riiki elavaid mehi Ukrainasse tagasi pöörduma.

Mõned mehed ütlesid, et saavad valitsuse seisukohast aru. Londonis elav 35-aastane Saveli ütles, et valitsus oli sunnitud valima paljude halbade variantide hulgast.

„Osa sellest on seotud mingisuguse tasakaalu taastamisega,” ütles Saveli. „On ebaõiglane, et Ukraina mehed peavad praegu niimoodi elama.” Ta lisas: „On tunne, et meil, meestel, kes elame väljaspool riiki, on rohkem privileege ja vabadusi.”

„Kuid olukord ei ole must-valge,” lisas ta. „Riigis elab endiselt inimesi, kes teesklevad, et praegu pole sõda, ja väljaspool elavad inimesed, kes töötavad iga päev Ukraina toetamise nimel.”

Euroopa ametnikud näivad olevat lahkarvamusel väljavaate üle sundida Ukraina mehi tagasi koju sõdima.
Eesti siseministri nõunik Anneli Viks ütles teisipäeval, et tema riigil „pole plaanis sõja eest põgenenud Eestis seaduslikult elavate Ukraina kodanike sundväljasaatmine”, teatas kohalik meedia.

Kuid teised olid vähem kategoorilised. „Me kindlasti ei kaitse mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid,” ütles Poola välisministri asetäitja Andrzej Szejna Poola televisioonis.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba on kirjeldanud konsulaarteenuste piiramist kui elementaarset õiglust, kuid isegi mõned mehed, keda uued reeglid kohe ei puuduta ütlesid, et nad on õnnetud.

Suurbritannias elav 53-aastane Oleksandr ütles, et tema pass kehtib veel kolm aastat. „See ei ole mulle isiklikult ebamugavusi tekitanud, kuigi see on solvav, sest ma ei ole Ukraina kehtivaid seadusi rikkunud,” ütles Oleksandr.

„Kuid ma ei välista võimalust, et minu teenuseid võib vaja minna. Mida siis teha, selleks plaani pole,” lisas ta.
Oleksandr ütles, et ta pole „kunagi lakanud olemast ukrainlane” ja „tahaks naasta ja olla tulevikus kasulik”. Kuid tal on praegu „tõsised kahtlused naasmise osas”, kuna ta ei ole valmis oma elu usaldama praegusele valitsusele.

36-aastane Hispaanias elav Vladõslav ütles, et lahkus Ukrainast seaduslikult, kasutades erandit kolme või enama lapsega meestele. Kui uus elektrooniline register hakkab tööle, ütles Vladõslav, et ta „registreerub kohe” ja edastab oma andmed.

Siiski ütles ta, et muretseb, et välismaal elavaid inimesi võib ees oodata veelgi rohkem piiranguid, näiteks Ukraina pangakontodele juurdepääsu blokeerimine.

„Kui nad hakkavad järsku niisama blokeerima, pole see minu jaoks okei,” ütles Vladõslav. „Sest ma tegelen äritegevusega Ukrainas ja maksan seal makse.” Ta lisas: „Kui kaotan ootamatult juurdepääsu pangateenustele, pean täielikult üle minema EL-i kodakondsusele.”

Saksamaal elav 40-aastane Vassili ütles, et taotles omale passi, kuid kahtleb nüüd, kas ta saab selle kätte. Vassili ütles, et seaduse suurim oht ​​on see, et see külvab ukrainlaste seas lõhesid. „Venemaa ei hävita Ukrainat üksinda, kuni ukrainlased sellele kaasa ei aita,” ütles ta.

„Selliste tegudega,” ütles ta, „põletas valitsus lihtsalt sillad paljude jaoks, kelle elu mahub kohvrisse – sealhulgas naised ja lapsed.”

Vassili ütles, et mõtleb sageli eesliinil teenivale sõbrale – „sõnadeta dialoogile,” ütles ta. Sõber on „ainuke inimene, kelle ees mul on häbi,” ütles ta.

„Võib-olla ei taha ta minuga rääkida,” ütles Vassili. „Aga ma tahan, et ta mõistaks mind.”