Saksamaa vastas Ukraina üleskutsele suurendada õhutõrjet, lubades saata mõned oma süsteemid ja korraldada abi teistelt liitlastelt, kuid peaaegu keegi teine ​​ei järginud Berliini eeskuju.

Berliin on seni lubanud kolm oma 11 USA-s toodetud Patrioti patareist koos üle 50 Gepardi lühema tegevusraadiusega õhutõrjesüsteemi ja õhk-õhk tüüpi raketiga, mis suudavad tõrjuda Ukraina linnu ja kriitilise tähtsusega infrastruktuuri ballistiliste rakettide, pommide ja droonide rahe eest, vahendab Politico.

Saksa kõrgemad poliitikud – peamiselt välisminister Annalena Baerbock ja kaitseminister Boris Pistorius – on juba nädalaid püüdnud veenda liitlasi, et nad järgiksid eeskuju Ukrainale Patrioti õhu- ja raketitõrjepatareide andmisel.

Suurema hulga saatmine on „absoluutne prioriteet”, ütles Baerbock teisipäeval Kiievi reisil, kus ta ütles, et Berliin aitas koguda miljard eurot Ukraina õhukaitse toetamiseks.

Kuid teiste riikide reaktsioon on raugenud.

Saksamaa on viimase kuu veetnud oma õhukaitsealase viivitamatute meetmete algatusest rääkides, nagu teatas Politico, kuid partnerriigid ei soovi vajalikke patareisid Ukrainasse saata, ütlesid kaks läbirääkimistega tuttavat inimest.

Kuigi Saksamaa algatus hõlmab ka selliseid alternatiive nagu SAMP/T, NASAMS, HAWK, IRIS-T või S-300 õhutõrjesüsteemid, on Raytheoni välja töötatud Patriot see, mis on rünnakute vastu kõige tõhusam. Patrioti eelised on selged, kuna Ukraina sõdureid on juba koolitatud kasutama veoautodele paigaldatavat süsteemi koos radarite ja püüdurrakettidega.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on selgelt öelnud, et „on süsteeme, mida saab Ukrainale kättesaadavaks teha”. Kuid nende Ukraina sõduritele kätteandmise koordineerimine ei ole lihtne.

„Ei ole Euroopa juhtkonda ega ühtsust peamiste osalejate vahel,” ütles Saksamaa kaitseministeeriumi endine kantseleiülem ja nüüd mõttekoja CEPA liige Nico Lange. „Kiireloomulisuse tunne ei ole suurenenud, nüüd on kergendustunne, kui ameeriklased taas toimetavad.”

Kuigi raketisüsteeme itta ei saadeta, annavad riigid väiksemaid lubadusi.

Saksamaa kaitseministeerium teatas, et Belgia, Taani, Norra, Kanada ja Holland on andnud raha ning Prantsusmaa, Hispaania, Rumeenia, Leedu, Belgia, USA ja Ühendkuningriik lubavad hankida materjale ja rakette.

Ka Läti soovib programmiga liituda, teatas ministeerium.

Üks põhjusi, miks Patriote ei soovita saata, on see, et need on kallid – umbes 1 miljard dollarit ühiku kohta – ja iga püüdurrakett, mille see välja tulistab, maksab miljoneid.

Veelgi enam, riigid ei ole nõus vastu võtma lööki oma õhutõrjele, mis on vajalik Ukraina tarnete rahuldamiseks, ütles Oslo ülikooli raketitehnoloogia alal töötav teadlane Fabian Hoffmann.

„Saksamaa on Ukraina toetuse tõttu jõudmas tohutusse auku,” ütles Hoffman. „Patrioti patareide tellimisajad on järjest pikemad.”

Teistest Patrioti patareidega Euroopa riikidest on Hispaania ja Kreeka seni keeldunud oma süsteeme ümber paigutamast, kuigi Madrid saadab rakette. Poola, mis on Ukrainasse suunduvate relvade jaoks kriitiline kanal, on samuti öelnud ei ühe oma üksuse andmisele, kuna peaminister Donald Tusk väidab, et sellele pole asendust.

Rumeenia presidendi Klaus Iohannise sõnul on USA president Joe Biden palunud seda sammu teha ka Ukrainaga piirneval Rumeenial.

„Ma pean seda kõrgeimas kaitsenõukogus arutama, et näha, mida me saame pakkuda ja mida me saame vastutasuks saada, sest on vastuvõetamatu jätta Rumeenia õhutõrjeta,” ütles Iohannis sel kuul Valget Maja külastades.

Neutraalsel Šveitsil on tellimisel viis Patrioti patareid, kuid seni pole ta andnud märku, et on valmis saatma oma peagi kasutuisest kõrvale jäävaid süsteeme itta.

Probleem on selles, et riigid on olnud aeglased asendustellimuste esitamisel, jättes mahajäämuse, mis mõne hinnangu kohaselt on üle kahe aasta pikk.

„Nad tahavad üks-ühele asendajat NATO riigist,” ütles Hoffmann.

Üks võimalik lahendus võiks tema sõnul olla nende riikide jaoks, kus on Patriotid, et loovutada oma koht ootejärjekorras riikidele, kes on valmis andma oma olemasolevad süsteemid Ukrainale.