Viimase kolme päeva jooksul on Vene väed hävituslennukite, suurtükiväe ja surmavate droonide toel üle Ukraina kirdepiiri voolanud ning hõivanud vähemalt üheksa küla ja asulat ning rohkem ruutkilomeetreid päevas kui peaaegu üheski teises sõja etapis.

Paaniliselt taganevad Ukraina väed ja Ukraina komandörid süüdistavad kaotustes üksteist, vahendab New York Times.

Tuhanded Ukraina tsiviilisikud põgenevad lähimasse suurlinna Harkivisse. Laupäeval korratundest ja rahust sumisenud vastuvõtukeskus oli pühapäeval muutunud täiesti teistsuguseks vaatepildiks, kui kurnatud inimesed karjusid üksteise peale ja pered, kellel polnud kuhugi minna, kukkusid murule.

Kui ärevus levib, kerkivad esile rasked küsimused: kui kaugele see läheb? Kas sõjas alla jäänud ukrainlaste jaoks on see vaid hetkeline tagasilöök? Või pöördepunkt?

Sõjalised asjatundjad ütlevad, et Venemaa edasitung on pannud Ukraina väga ohtlikku kohta. Ukraina väed on juba mitmeid kuid kurtnud tõsise laskemoona puuduse üle – seda on veelgi süvendanud USA Kongressi sasipundar, mis lükkas võtmerelvade tarnimise edasi. Ja Ukraina sõdurid on kõigi eelduste kohaselt kurnatud.

Enam kui kaks aastat kestnud katsed võidelda kolm korda suurema rahvastikuga riigi vastu on Ukraina täiesti ära kurnanud ja ollakse nii meeleheitel uute sõdurite järele, et seadusandjad hääletasid süüdimõistetute mobiliseerimise poolt. See on vastuoluline praktika, mille pärast Ukraina on varem Venemaad naeruvääristanud.

Üks Ukraina komandör astus pühapäeval ebatavalise sammu ja kritiseeris kolleege tema sõnul kohutava piirikaitse eest.

„Esimest kindlustuste ja miinide rida lihtsalt ei eksisteerinud,” kirjutas luurekomandör Denõs Jaroslavski Facebookis. „Vaenlane sisenes vabalt halli alasse, üle piirijoone, mis põhimõtteliselt ei oleks tohtinud olla hall!”

(„Hallid” alad on vaidlusalused tsoonid Venemaa ja Ukraina rindejoone vahel.)

Teised Ukraina ametnikud eitasid riigi vägede ettevalmistamatust, öeldes, et sellele vihjavad teated kujutavad endast Venemaale kasulikku otsest valeinfot.

Komandör Jaroslavski lisas, et Harkivi lähedal asuvas Vovtšanskis on puhkenud tänavalahingud ja linn on nüüdseks ümber piiratud. „Ma ütlen seda, sest me võime surra ja keegi ei kuule tõde,” kirjutas ta. „Miks siis see kõik nii on?!”

Harkivi linn ise on veel väljaspool ohtu. See asub piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel. Aga linnast väljas jooksevad inimesed elu eest. Venelased suruvad peale Lõptsile, teisele väikelinnale, mis asub Harkivile veelgi lähemal kui Vovtšansk. Pühapäeval evakuatsiooniautodega põgenenud elanikud ütlesid, et olukord Lõptsis ei paista hea.

„Viimase kolme päeva jooksul tulistasid nad meid iga 10 minuti järel,” ütles pühapäeva pärastlõunal põgenenud Halõna Surina. „Ringi lendasid suurtükimürsud, lennukipommid ja droonid. Ma kuulsin helikoptereid – ja need polnud meie helikopterid.”

Ta hääl värises ja ta suutis vaevu sõnu välja öelda.

Lõptsi võtmine viiks venelased suurtükitule ulatusse Harkivist, enam kui miljoni elanikuga metropolist, mis oli just taastumas. Kõik see on ukrainlaste jaoks halb déjà vu juhtum.

Venelased tekitasid sarnase olukorra 2022. aasta alguses, rünnates üle põhjapiiri, vallutades külad ja väikelinnad ning jõudes Harkivit piiravale ringteele. Selle linna elanikud talusid mitmeid kuid suurtüki- ja raketirünnakuid ning sadu inimesi hukkus. Kõrged tühjad kortermajad linna idaküljel seisavad nende surmavate päevade põlenud mälestusmärkidena.

Sõjaväeanalüütikute sõnul on osa venelaste plaanist selle üldise rünnakuga ähvardada Harkivit ja sundida Ukrainat tooma sõdureid ära teistelt lahinguväljadelt, eriti Donbassi idaosast.

Ja see on täpselt see, mis toimub. Rühm Ukraina eriüksuslasi oli pühapäeva pärastlõunal bensiinijaamas, lonksas energiajooke ja püüdis maad tagasi saada. Nad nägid välja väsinud. Ja nad ütlesid, et nad on just Donbassist ümber paigutatud.

„Venelased on mõistnud, nagu paljud analüütikud, et Ukraina praegune suurim puudus on sõdurid,” ütles Viinis töötav sõjandusanalüütik Franz-Stefan Gady. „Rindejoont laiendades suurendate läbimurde tõenäosust.”

Võib olla on olemas veelgi suurem, strateegilisem motiiv. Venemaa president Vladimir Putin on äsja saavutanud valimisvõidu, mida ta pidas selle sõja algatamise referendumiks. See, et tema väed ähvardavad taas Harkivit ja saadavad jällegi kilomeetrite viisi autosid täis hirmunud tsiviilisikuid mööda kiirteid põgenema ning muudavad Ukraina suuruselt teise linna taas iseenda kestaks, võib ukrainlasi ja tema liitlasi demoraliseerida.

Seda pole veel juhtunud, kuid kui see juhtub, võib see jätta mulje, et pärast kahte aastat ja sadu tuhandeid inimohvreid ja miljardeid dollareid on vähe muutunud. See omakorda suurendaks võib-olla survet Ukraina liidritele pidada läbirääkimisi vaherahu üle Venemaaga, mida nad on seni väitnud, kuna sellega ei saavutataks muud, kui tsementeeritaks Putini isu agressiooni järele.

Piirkonnas toimuvate lahingute tõttu on piiriülene tulistamine suurenenud ja Venemaa süüdistas pühapäeval Ukrainat piiri taga asuva keskmise suurusega Vene linna Belgorodi tulistamises, milles hukkus 11 inimest, ütles piirkonna kuberner sotsiaalmeedia Telegrami kanalis.

Algul varises plahvatuses kokku kortermaja osa, jättes selle konstruktsiooni haigutava augu. Venelased süüdistasid ukrainlasi; ukrainlased eitasid seda ja esitasid videoid, mis nende sõnul näitasid hoones toimunud plahvatust, mitte õhurünnakut.

Venelased on viidanud varasematele rünnakutele oma linnadele, et õigustada Ukraina territooriumi suuremat võtmist. Venemaa juhid tahavad ukrainlasi piirilt tagasi suruda ja luua puhvertsooni – seda missiooni alustati reede hommikul.

Vene jalavägi ületas tankide, suurtükiväe ja lennukite toetusel rahvusvahelise piiri ning laupäevaks olid nad vallutanud käputäie asulaid. Pühapäevaks oli langenud rohkem.

Teine Harkivi lähedal teeninud Ukraina sõdur, kes pühapäeval telefoni teel rääkis, ütles, et tema ja ta kaaslased pole mitu päeva maganud ja olid venelaste liikumise kiirusest šokis.

Ukraina kõrgeim sõjaväejuht kindral Oleksandr Sõrski möönis, et olukord on „oluliselt halvenenud”, kuid ütles, et Venemaa katsed Ukraina kaitseliinidest läbi murda on seni ebaõnnestunud.

Mõned analüütikud usuvad, et hoolimata sellest, kui halb olukord Ukraina jaoks praegu tundub, ei muuda see sõja üldist suunda.

Prantsuse uurimiskeskuse Strateegiliste ja Kaitseuuringute Instituudi direktori asetäitja Thibault Fouillet ütles, et sellel on sõjale üldiselt vähe mõju ja praegu on lahingud jäänud „üldisesse taktikalisse tupikusse”, kus Venemaal on piiratud ja kulukas edu.

Venemaa teel olevad tsiviilisikud aga riski ei võta. Ukraina ametiisikud teatasid pühapäeval, et Harkivist põhja pool asuvatest piirilinnadest evakueeriti 4500 inimest; selle sees pole neid, kes on oma autosse hüpanud ja sealt lahkunud.

„Kuulsime kuulipildujatuld üha lähemal,” ütles Ženja Vaskivskaja, kes oli just saabunud Vovtšanskist Harkivisse.

Ta ütles, et venelased on „sisse murdmas”.