Ungari peaminister Viktor Orbán ütles reedel, et tema riik soovib uuesti määratleda oma NATO liikmelisuse tagamaks, et riiki ei saaks sundida osalema operatsioonides väljaspool sõjalise alliansi territooriumi.

„Nüüd on leiutatud uus termin Ungari positsiooni kirjeldamiseks NATO-s, seda nimetatakse mitteosalemiseks. Me ei ole praegu osaleja,” ütles Orbán intervjuus raadiole Kossuth, vahendab Ungari uudisteportaal Telex.

„On olemas termin opt-out… Kui me oleksime opt-out-id, muutuks meie osalemine NATO sõjalises struktuuris, meie positsioon,” märkis Orbán.

Ungari liider ütles, et advokaadid töötavad praegu selle kallal, kuidas Ungari saaks eksisteerida NATO liikmena ja mitte osaleda alliansi tegevuses väljaspool NATO territooriumi.

„Pole mingit juttu sellest, et NATO sekkub sõdadesse väljaspool oma territooriumi, NATO-väliste riikidega,” ütles Orbán.

Orbán, kes on säilitanud tihedad sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ka pärast seda, kui Moskva andis korralduse Ukrainasse tungida, on samuti öelnud, et Venemaa ei suuda Ukraina vastu sõda võita. „Kui venelased oleksid olnud piisavalt tugevad, et ukrainlased ühe hooga alistada, oleksid nad juba alistatud, kuid see pole see, mida me näeme,” ütles ta.

Ungari peaminister lisas, et Venemaa ei ründa läänt. „NATO tugevus ei ole võrreldav Ukraina omaga. See on sada korda, võib-olla tuhat korda suurem, nii et ma ei pea loogiliseks eeldada, et Venemaa, kes ei suuda isegi Ukrainaga hakkama saada, tuleks järsku sisse ja võtaks terve Läänemaailma üle,” ütles Orbán.

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Ungari püsiv vastumeelsus Ukrainat toetada aeglustanud mitmeid EL-i otsuseid Kiievi toetamise kohta, kuna need nõuavad sageli bloki 27 riigi konsensust.

„Kui palju relvi me veel saadame? Kui palju raha veel saadame?” küsis Orbán intervjuus. „See tekitab kõige tumedamaid nägemusi,” ütles ta.

See, mis täna toimub Brüsselis ja Washingtonis – võib-olla rohkem Brüsselis kui Washingtonis – on omamoodi ettevalmistus võimalikuks otseseks sõjaliseks konfliktiks; seda võib julgelt nimetada: valmistumine Euroopa sõjaks,” hoiatas Orbán intervjuus.

Ungari liider on samuti rõõmustanud USA endise presidendi Donald Trumpi taotluse üle saada tagasi valituks. Mõned teised EL-i pealinnad kardavad, et kui Trump võidab teise ametiaja, võib Orbán tervitada Trumpi potentsiaalset algatust Ukraina konflikti lõpetamiseks, sõlmides Moskvaga rahulepingu ja loovutades territooriumi, mida Kreml on nõudnud.

Ühe NATO riigi kõrge anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles: „See pole üllatus, arvestades tema tihedaid sidemeid Trumpi ja Putiniga. Ootame ja vaatame, mida Szijjártó meile järgmisel nädalal Prahas räägib,” viidates Ungari välisministrile Péter Szijjártóle.

Juulis saab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks Ungari, mis annab Budapestile mõju päevakava koostamisel.