Ukraina on alustanud vangide vabastamist oma armees teenimiseks, mis on osa laiemast jõupingutusest enam kui kaheaastases sõjas kurnatud ja Venemaa lakkamatute rünnakute tõttu pingestatud sõjaväe taastamiseks.
Ukraina justiitsminister Denõs Maliuska ütles reedel antud intervjuus, et eelmisel nädalal jõustunud seaduse alusel, mis lubab süüdimõistetutel saada armeeteenistuses tingimisi vabastus, vabastati juba ligi 350 vangi, vahendab New York Times.
Riigi kohtud peavad iga kinnipeetava värbamistaotluse heaks kiitma ja Maliuska ütles, et kohtunikud on juba arutanud enamikku seni esitatud 4300 avaldusest. Ta ütles, et kuni 20 000 sellist taotlejat, sealhulgas eeluurimisvanglas viibinud isikuid võidakse värvata liituma sadade tuhandete juba Ukraina sõjaväes teenivate sõduritega.
Poliitika kordab tava, mida Venemaa laialdaselt kasutab oma jõudude tugevdamiseks, kuid erineb mõnes mõttes. Venemaa programm on avatud vägivallakuritegudes süüdi mõistetud vangidele, samas kui Ukraina seadus ei laiene inimestele, kes on süüdi mõistetud kahe või enama mõrva, vägistamise või muude raskete kuritegude eest.
Mitmed Ukraina seadusandjad ütlesid esialgu, et tahtlikus mõrvas süüdi mõistetud isikud ei ole armeekõlblikud. Kuid Maliuska täpsustas reedel, et ühesainsa mõrva eest süüdimõistetu võib vabastada, välja arvatud juhul, kui kuritegu on toime pandud raskendavatel asjaoludel nagu seksuaalne vägivald.
„Seal on sarnasusi, kuid ma ei saa öelda, et see on sama mis Venemaa,” ütles Maliuska.
Ukraina oli varem sõjas pilganud Venemaa tegevust värvata vange vastutasuks tingimisi vabastamise eest. Kuid kuna konflikt kestab juba kolmandat aastat ja Ukraina väed võitlevad kogu rindejoonel, vajab Kiiev hädasti rohkem sõdureid.
„Sõdurite defitsiit – loomulikult raskused tavakodanike mobilisatsiooniga – olid seaduse peamised põhjused,” ütles Maliuska.
President Volodõmõr Zelenski ütles veebruaris, et sõjas on hukkunud 31 000 Ukraina sõdurit – see arv jääb tunduvalt alla Ameerika ametnike hinnangutele, kes ütlesid augustis, et sel hetkel oli hukkunud ligi 70 000 Ukraina sõdurit.
Viimastel kuudel on Ukraina suurendanud piiripatrulle, et tabada kõik, kes üritavad armeesse kutsumist vältida, ning alandanud värbamise vanust 27-lt 25-le eluaastale. Riik ei ole sundkorras teenistusse võtnud nooremaid mehi, et vältida niigi väikese 20-aastaste meeste põlvkonna õõnestamist, mis on viimase sajandi suurima demograafilise kriisi tagajärg.
Viimati võttis Kiiev vastu seaduse, mis kohustab kõiki sõjaväeealisi mehi tagama, et valitsusel on nende aadressi ja tervisliku seisundi kohta jooksvad andmed. Ukraina kaitseministeerium teatas sel nädalal, et umbes 700 000 inimest on oma andmeid veebiplatvormil uuendanud.
Ukraina tungiv vajadus lisavägede järele on eriti ilmne pärast seda, kui Vene väed avasid kaks nädalat tagasi riigi kirdeosas Harkivi linna lähedal uue rinde. Moskva pealetung on venitanud Ukraina vägesid ja sundinud neid ümber paigutama üksusi teistest rindejoone tulipunktidest, nõrgendades seal nende kaitset.
Ukraina ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrski ütles reedel, et Vene väed üritavad Donetski oblasti kaguosas läbi murda Ukraina kaitsest.
Reedel Harkivit külastanud Zelenski rõhutas sotsiaalmeedia postituses ka keerulist olukorda Vovtšanskis, Venemaa piiri lähedal asuvas väikelinnas, mida Moskva väed on rünnanud viimased kaks nädalat, sihtides seda raskete pommidega ja osaledes tänavavõitluses. Ukraina ametnike sõnul on Venemaa väed vallutanud umbes poole linnast.
Sel nädalal teatas Ukraina lääneosas asuva Hmelnõtski linna kohus, et vabastas vangide värbamist võimaldava seaduse alusel üle 50 vangi. Seal oli kirjas, et enamik sõjaväeteenistusse minekuks tingimisi vabastamist taotlenud vange olid varguses süüdi mõistetud noormehed ning paljudel oli sõjas hukkunud sugulasi ja sõpru, mis ajendas neid võitlusse astuma.
Vangide värbamise otsus on pälvinud Ukraina avalikkuses vähe kriitikat, kuna paljud tsiviilisikud ja seadusandjad on öelnud, et süüdimõistetutel on kohustus oma riiki kaitsta nagu kõigil teistel kodanikel. Samuti on nad öelnud, et armeega liitumine Venemaa vastu võitlemiseks on võimalus oma süüd lunastada.
„Ma usun, et inimesed, kes ei ole toime pannud raskeid kuritegusid, kui nad teenivad eriüksustes, võib-olla isegi rindel, kaevavad kaevikuid või ehitavad kindlustusi, miks mitte,” ütles Kiievi elanik Pavlo Litovkin (31) intervjuus eelmisel nädalal. „Me ei tohiks jäljendada Venemaa sõjapidamise meetodeid, kuid me peaksime oma ressursse tõhusalt haldama.”
Ukraina parlamendi kaitse- ja luurekomisjoni esimees Roman Kostenko ütles sel nädalal Ukraina televisioonile, et seadus „annab neile kuritegusid toime pannud inimestele võimaluse minna sõja ajal appi, tõestamaks, et nad võivad olla ka väärt ühiskonna liikmed koos nendega, kes nüüd meie riiki kaitsevad”.
Venemaa on saatnud sõtta kümneid tuhandeid süüdimõistetuid, kaasates nad eriüksustesse nimega „Storm Z”, mis on saadetud veristele rünnakutele, kaotustega arvestamata. See on aidanud Moskval saavutada lahinguväljal ülekaalu ainuüksi arvulise jõuga, vallutades idaosas sellised linnad nagu Bahmut, Avdijivka ja Marinka.
Jääb ebaselgeks, kuidas Ukraina sõjavägi oma uusi värvatuid kasutab. Võimude sõnul integreeritakse vangid ka eriüksustesse ja nad vabastatakse alles sõja lõpus.
Kuid kas armeega liitub piisavalt vange, et selle arvukust oluliselt tugevdada ja olukorda lahinguväljal muuta, pole teada.
Hmelnõtski kohus teatas oma avalduses, et suur osa vange „ei taha seaduse alusel tingimisi vabastust”. Maliuska ütles, et eeldab, et paljud ootavad ja vaatavad, mis juhtub vangide esimeses laines armeega liitunutega.
Nad tahavad teada, „milline on väljaõppe kvaliteet, kas uued sõdurid ja endised kinnipeetavad on rahul, kas neid koheldakse õigesti”, ütles Maliuska. „See saab olema võtmetähtsusega.”
