Soomes on alanud maastikupõlengute hooaeg ja kulupõlengud on juba viimastel nädalatel üle riigi päästetekeskustele tööd andnud. Põlengud saavad peaaegu alati alguse inimtegevusest. Seetõttu nõuab metsatulekahjude arvu vähendamine inimeste käitumise muutmist.
Selle aasta algusest annab Soome ilmateenistus ainult maastikutulekahju hoiatusi, seega eraldi kulu- ja metsatulekahjuhoiatusi enam pole. Muudatuse eesmärk on lihtsustada hoiatustega seotud suhtlust. Maastikupõlengute arvu vähendamiseks tasub igaühel meeles pidada kahte rusikareeglit: tulekahju hoiatuse ajal lahtist tuld teha ei tohi ning tulekahju eest vastutab alati tule süütaja – olenemata hoiatustest või nende puudumisest.
Valitsusprogrammi eesmärkideks on tulekahjude arvu vähendamine poole võrra ja õnnetuste tõhusam ennetamine. Hoiatuste lihtsustamisega soovitakse selgitada nendega seotud suhtlust ja seeläbi tõhusamalt ennetada õnnetusi. Hoiatuste ajal on juhised lihtsad, kuid määravaks on see, kui hästi inimesed lahtise tule tegemise keeldu järgivad. Maastikupõlengute puhul nõuab tulekahjude arvu vähendamine suurt hoolt ja vastutust kõigilt, kes õues tuld teevad või käitlevad.
Lahtise tule tegemine on keelatud, aga mida tähendab lahtine tuli?
Maastikutulekahjude hoiatuse ajal on juhised selged, st tulekahjuhoiatuse ajal on igasugune lahtise tule tegemine keelatud. Lahtise tule all mõeldakse lõket või muud sarnast tulekasutust, millest on võimalik tule levimine läbi pinnase või sädemete mõjul. Nii ministeerium kui päästeteenistus saab igal aastal palju küsimusi lahtise tule mõiste kohta. Lahtise tule alla kuuluvad näiteks jaanilõkked ja otse maapinnale asetatavad ja kergesti ümberkukkuvad kerged grillrestid jms kolded, näiteks ühekordsed grillid.
Seevastu lahtiseks tuleks ei loeta maapinnast eraldatud kaminaid, millest tuli ei saa levida läbi maapinna ega eralduda sädemeid. Siia kuuluvad näiteks tuule eest kaitstud grillid, telliskivist või kivist kaminad ja õhupuhastiga grillvarjualused.
Päästeseaduse kohaselt on lahtise tule tegemine keelatud, kui põua, tuulega või muul põhjusel on tingimused sellised, et maastiku- või muu tulekahju oht on ilmne. Kõige tähtsam on meeles pidada, et olenemata asjaoludest vastutab tule süütaja alati lõppkokkuvõttes süüdatud tule eest.
Eesmärk on vähendada tulekahjude arvu
Eelmisel, 2023. aasta suvehooajal puhkes Soomes üle 2500 maastikupõlengu, millest ükski ei jõudnud õnneks suureks kauakestvaks põlenguks levida.
Teisiti oli 2021. aastal, kui Kalajoki kulupõleng laienes kahenädalaseks kustutusoperatsiooniks. Ülesande kallal töötas kahe nädala jooksul ligikaudu 1500 inimest, nii päästeteenistuse täiskohaga töötajad kui ka lepingulised töötajad.
Loodetavasti sel aastal maastikupõlengute arv väheneb ja suured tulekahjud jäävad ära. Päästeoperatsiooni ülesanne on aga valmistuda ka halvimateks võimalikeks stsenaariumideks. Seetõttu harjutati näiteks eelmisel nädalal Jämijärvis õhust metsatulekahjude kustutamist. Maailma suurtest metsatulekahjudest saadud õppetunnid on kogutud kasutamiseks ka Soomes. Soome on viimastel aastatel saatnud päästjaid metsatulekahjudega võitlema näiteks Portugali.
Ettevalmistused maastikupõlenguteks on seetõttu tehtud ja tehakse aktiivselt. Esmane eesmärk on aga tulekahjude vältimine ja seda saab igaüks mõjutada, järgides tulekahjuhoiatuse ajal seadusi ja käideldes tuld alati eriti ettevaatlikult.
Kordame veel kord: kontrollige, kas teie piirkonnas on väljastatud metsatulekahju hoiatus ja kui jah, siis ärge tehke lahtist tuld. Ärge tehke lahtist tuld ka siis, kui pole hoiatust, kuid olud on kuivad või muidu tule levikuks soodsad. Kui tingimused lubavad ja teete lahtise tule, olge ettevaatlik ja veenduge, et tuli ei leviks.
Tommi Luhtaniemi
Siseministeeriumi päästeosakonna peapäästeinspektor
