Pori lähedal elav 55-aastane Juhani hakkab koos naisega uue koduga harjuma. Eluasemetoetuse kärbete tõttu pidi paar kolima.

Varem elasid nad vanas suvilas, kus oli kaks tuba ja köök. Selle üür oli 550 eurot kuus. Lisaks eluasemetoetusele jäi Juhanil ja tema naisel tasuda 30 eurot. Pärast aprillis jõustunud seadusemuudatust oleks neil tulnud välja käia 280 eurot. Seda oli liiga palju, vahendab Taloussanomat.

Olen töötu, pensionile ei lasta ja tööle ei võeta, sest ma olen nii läbi, ütleb Juhani.

Tema naine on töötanud kaubanduses, kuid otsib nüüd samuti tööd.

Paar kolis 31,5 ruutmeetri suurusesse kortermaja ühetoalisse korteisse. Üür koos veetasu ja üldsaunaga on 405 eurot. Nad pole siiani saanud Kela otsust, milline on nende osa üürist.

See on küll pisut nukker, aga ära tuleb harjuda, miski muu ei aita, leiab Juhani.

Lisaks ruumile tunneb ta puudust ka väikesest suvila õuest. Seal kasvatas ta kartuleid ja ürte ning askeldas oma segaverelise põlvekõrguse koeraga.

Kortermaja pole koera jaoks sobiv koht. Juhani üritab nüüd koerale õpetada, et iga kolina peale ei pea urisema.

Olen paar korda öösel kella kahe ja kolme vahel voodist välja hüpanud, kui postiljoni peale on koer haukuma hakanud.

Eelmine majaomanik oli õiglane. Ta lasi paaril pisut remonti teha ja tasus kulud ning pidas oma üürnikke meeles jõulude ajal ja nende pulmapäeval.

Juhani on varem teinud remonditööd, aga ütleb, et enam ei jaksa. Ta ütleb, et naelapüss rikkus tema käed ja õlad ning ta sai närvikahjustuse.

Pärast seda töötas ta koka ja köögitöölisena, kuid 2018. aastal tuvastati tal südamerike ning arütmia tõttu ei saanud ta enam kuuma ja huvipakkuva tööga jätkata.

Juhani sõnul on kehvas seisus ka põlved, liigesed ja selg. Kela on teinud ettepaneku minna arvutiga kontoritööle.

Ma ei jaga arvutitest midagi. Istumine ei sobi, kui selg valutab ja jalad kukuvad alt.

Töötus ja puue on paljude teiste eluasemetoetuse saajate igapäevaelu. Ilta-Sanomat kirjutas varem sundkolimise ohust ja uuris lugejatelt nende kogemusi seoses eluasemetoetuse kärpimisega.

48-aastane naine ütleb, et on osalisel haiguspensionil ja loodab, et ei pea mujale kolima.

See tähendaks, et ma peaksin tööle minekuks hankima auto, kirjutab ta.

Ta märgib, et käib tööl, et oma ravikulusid katta. Ma ei saa kuidagi endale autot lubada, sõnab ta.

54-aastane Kouvola mees toob välja, et odavam eluase tähendab enamasti kolimist hajaasustusega piirkonda, tööandjatest ja teenustest kaugemale. Selleks, et töötul oleks võimalik tööd leida, on vaja autot.

Sääst muutub siis miinusmärgiks, jätkab ta.

Üksikvanemaga peredes tekitavad eluasemetoetuste kärped keerulisi olukordi. Küsitlusele vastanud 48-aastane Vantaa ema ütleb, et pidi koos kahe lapsega kolima senisest 20 ruutmeetrit väiksemasse korterisse.

Tema sõnul on üür 400 eurot madalam kui eelmisel korteril, kuid ruumi on varasemast tunduvalt vähem. Korter on renoveerimata ja mõned kohad on siin-seal veidi katki. Tema jaoks on korteri saamine õnneasi, sest enamasti on raske midagi koduomavalitsusest saada.

Naine kirjutab, et lõpetas kutsekooli ja mitmed muud koolitused. Isegi kui ta töötab, on toetused olulised.

Üks ​​laps saab detsembris 18-aastaseks ja siis lõppevad kõik toetused, välja arvatud noorema lapse toetus.

Leibkonna sissetulek langeb siis enam kui saja euro võrra.

Küpsev noor ei saa kodust ära kolida, sest noorte õpilaste toetused on viidud praktiliselt miinimumini. Pean teda toetama, ilmselt püha vaimuga. Kärped viivad katastroofini, kirjutab naine.

Mõned lugejad räägivad, et püüdsid Kela otsust mõjutada. Näiteks 59-aastane Järvenpää naine kirjutab, et ta tugines sellele, et on pikaajaline töötu ja on kaotanud krediidivõime ning tal pole raha üüri tagatiseks, kui peaks kolima.

Praegu elab naine väikeses 45-ruutmeetrises majas ja naudib koeraga õues olemist. Olen elanud samas üürimajas 15 aastat. Ma pole kunagi kortermajas elanud, kirjutab ta.

Oulus elav 72-aastane mees kolis Kela nõuandel väiksemasse korterisse juba eelmise, 2023. aasta keskel. Ka temal hakkab raha otsa saama. Tema hinnangul tuleb taotleda toimetulekutoetust haiglaarve või muu suurema väljamineku korral.

Muidu kärped ja kokkuhoid mind ei häiri. Minu pension on väike, aga ma pean sellega elama. Telekast ja raamatukogust piisab meelelahutuseks. Kui tarbetuid ootusi pole, siis ei pea pettuma, kirjeldab ta.

Nii muutub üldine eluasemetoetus

• Hüvitise protsent väheneb ja põhiomavastutus suureneb.
• Arvesse lähevad kõik leibkonna tulud.
• Eluasemekulude piirmäärad on kehtestatud omavalitsuse kaupa. Kui need ületatakse, suunab Kela kolme kuuga soodsamat eluaset leidma.
• Omaniku kasutuses oleva eluaseme eest enam toetust ei maksta.
• Muudatus jõustus aprilli alguses. Kärbe mõjutab leibkonda siis, kui eluasemetoetust järgmisel korral üle vaadatakse. Kela kontrollib teavet vähemalt kord aastas.
• Kui rahast ei piisa, võib leibkonnal olla õigus toimetulekutoetusele.
• Muudatused ei kehti pensionäri eluasemetoetuse kohta.
  Allikas: Kela