Sel nädalal on Soomes tehtud haruldane vaatlus raisakotkast. Linnu vaatlusi tehti Kymenlaaksos mitmes erinevas kohas.

Varem on raisakotkast Soomes nähtud vaid kolm korda aastatel 2010, 2014, 2018, vahendab Yle.

See on väga haruldane lind. See on kõva tähelepanek, ütleb keskkonnaorganisatsiooni Bird Life Soome looduskaitseekspert Tero Toivanen.

Linnuhuvilised nägid esmaspäeval, 27. mail Haminas Tompurinmäkis esimest korda raisakotkast. Teisipäeval oli lind Haminas, Virolahtis Vilkkilänturas ja Kouvolas Honkalamminsuos.

Vaatame, kas lind jääb siia elama. Oleks huvitav, kui see jääks siia ja elaks Kouvolas, naerab Kotkas elav linnuhuviline Mikko Pöyhönen.

Munkraisakotkast kirjeldatakse kui maailma suurimat raisakotkast. See võib kaaluda 7–12,5 kilogrammi. Munkraisakotka tiibade siruulatus võib olla ligi kolm meetrit.

Tero Toivanen peab raisakotka Soome elama asumist ebatõenäoliseks.

Noortele röövlindudele on üsna tüüpiline, et nad lendavad ringi väga laialdaselt ja uurivad uusi elupaiku, nendib Toivanen.

Munkraisakotkas elab tavaliselt vööndis, mis ulatub Hispaaniast läbi Türgi kuni Aasiani. Munkraisakotkad elavad ka Hiinas ja Indias.

Looduskaitseekspert Tero Toivanen arvab, et linnu on Soome meelitanud maikuu soojad õhuvoolud. Nendes hoovustes on olnud hea lennata, ütleb Toivanen.

Raisakotkas on koristaja. Soome okasmetsaaladel võis raisakotkas näiteks karu või hundi maha murtud looma korjuse ära süüa.

Jah, seda võiks süüa, kui tal siin kõht tühjaks läheb, ütleb Toivanen.

Looduses võib raisakotkas elada üle 20 aasta. Munkraisakotkaid iseloomustab paaritruudus, nagu luikedel. Emane lind muneb korraga ainult ühe muna.

Kogu maailmas hinnatakse populatsiooni suuruseks 15 600–21 000 lindu.

Mai alguses oli uudis Soome jõudnud seninägematutest linnuliikidest. Väkusidrikut märgati Luotos Bosundis. Väike-lumehani leiti Kuopiost.