Soome sõjaline strateegia Venemaa vastu on teistsugune kui Eestil, Lätil ja Leedul – see võib olla üllatav

Soome idapiirist Lappeenranta kesklinna on vaid paarkümmend kilomeetrit. See on väike vahemaa, kui Venemaa peaks Soomet sõjaliselt ründama. Autoga kestab sõit umbes 20 minutit.

Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu ehitavad oma idapiirile kindlustuste ketti, millega tahetakse vaenlane kohe piiril tagasi lüüa. Soomes idapiiri kindlustada pole plaanis. Piirilinnas Lappeenrantas usaldatakse Soome strateegiat, vahendab Yle.

Jah, seal tekib väga kiiresti rindejoon, kui olukord peaks tekkima. Samuti on Soome kaitsevägi sõlminud maaomanikega kokkulepped, et kindlustuste rajamist võib alustada rahuajal, kinnitab Lappeenranta julgeoleku- ja riskijuhtimise juht Ari-Pekka Meuronen.

Samal ajal on Lappeenrantas uuendatud kaitseplaane pärast Venemaa rünnakut Ukrainale. Jutt on sellest, et ollakse eelnevalt ette valmistunud, sest hetkel puuduvad ohu märgid.

Viimati olid luubi all evakuatsiooniplaanid, mille kohta siseministeerium avaldas jaanuaris uued juhised. Nüüd tehakse plaanidesse uuendusi Soome eri paigus.

Hiljuti vaatasime evakuatsiooniplaanid hoolikalt läbi. Neid on viimistletud ja täpsemaks muudetud, ütleb Lappeenranta ohutus- ja riskijuhtimise juht Ari-Pekka Meuronen.

Meuroneni sõnul olid evakuatsiooniplaanid varem oma olemuselt üldisemad. Nüüd on neid külade ja rajoonide täpsusega täiendatud.

Venemaa on rünnanud ka Ukraina elektrijaamu ja elektrivõrke. Ka Lappeenranta on selleks stsenaariumiks valmistunud.

„Oleme soetanud suuri ja väikeseid generaatoreid ja need on paigutatud erinevatesse linnaosadesse,” ütleb Meuronen.

Kaitset ja võimalikke evakueerimisi kaalutakse nüüd ka mujal EL-i idapiiril. Samal ajal on sõjaline kaitse muutumas EL-i poliitika üha selgemaks osaks.

EL on juba asutanud Euroopa Kaitsefondi, mis toetab liikmesriikide ühiseid kaitsetööstuse projekte. Samuti on EL-is arutusel kaitsevoliniku ametikoha loomine.

Juunis valitav uus Euroopa Parlament peab tegema rohkem otsuseid EL-i kaitsepoliitika kohta.

Baltikumis valmistutakse Vene sõjaliseks rünnakuks, ehitades idapiirile kindlustuste ketti: Balti kaitseliini. Idee on peatada vaenlane otse piiril ja mitte lasta neil sügavamale sisse minna.

See annab aega tsiviilelanikkonna evakueerimiseks ja liitlaste abijõudude kohale toomiseks, selgitab Saksa Leideni ülikooli sõjapoliitika ekspert Lukas Milevski.

Poola teatas hiljuti suurest 2,5 miljardi eurosest idapiiri turvalisuse programmist, mille üks osa on kindlustuste rajamine riigi idapiirile Valgevenega.

EL-i idapiiri turvalisuse tähtsusest liidu jaoks räägib ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hiljutine visiit Imatrasse, kus ta tutvus idapiiri olukorraga.

Soome kaitsestrateegias ei ole eesmärgiks vaenlase peatamine fikseeritud kaitseliiniga otse piiril, vaid mobiilse sõjapidamise abil alles sügavamal riigis.

Soome strateegia on olnud vaenlane natuke sisse lasta ja siis välja lüüa, märgib sõjapoliitika ekspert, erukolonel Juhani Pihlajamaa.

Praktikas tähendab see, et kaitsel peab olema sügavust, st Soome idapiiril peab olema ala, kus kaitselahingud toimuvad. Sel juhul võib näiteks Kagu-Soomest saada sõjatsoon.

Kommentaarid
(Külastatud 1,060 korda, 1 külastust täna)