Vägivald ja ahistamine on soolised nähtused. Soomes on üle poole naistest kogenud füüsilist vägivalda, seksuaalset vägivalda või ähvardusi.

Naised kogevad enamasti vägivalda kodus, muudes privaatruumides ja töökohtadel, vahendab Iltalehti.

Soome on naistele ohtlikkuselt teine ​​riik EL-is. Miks see nii on?

Vägivallastatistika võrdlemine on keeruline, kuid uuringutes kordub see, et Põhjamaades on vägivalda rohkem kui mujal Euroopas, ütleb UN Women Finlandi tegevjuht Jaana Hirsikangas.

Teine asi, mis tuleb välja, on see, et Soomes räägitakse rohkem vägivallast, st soolise võrdõiguslikkuse tugevdamine riigis võib viia selleni, et naistevastane vägivald tuleb kergemini päevavalgele, kui juhtumeid käsitletakse avatumalt. Neid tuuakse rohkem välja võrdsemas ühiskonnas, ütleb Hirsikangas.

Aga samas on meil traditsioonilised soorollid ja seal varitseb koduvägivald. Vaatamata naiste mõjuvõimu suurendamisele ja edusammudele töökohal ja ühiskonnas on paljud Soome leibkonnad endiselt vanamoodsate hoiakutega. On uuritud, et nendes peredes, kus esineb palju vägivalda, valitsevad traditsioonilised soorollid, lisab ta.

Hirskangase sõnul saab Soomes naistele jõustada võrdsust näiteks tööl, kuid kodus võivad olla siiski väga traditsioonilised rollid.

Naiste staatuse paranemine ühiskonnas ja tööelus võib tõepoolest viia omamoodi konfliktini, kui mõnel mehel võib olla raske leppida naiste paranenud staatusega ühiskonnas, lisab ta.

Hirsikangas kutsub asjast avalikult rääkima. Tema sõnul pole arusaam vägivallast ja ahistamisest sellel tasemel, nagu peaks.

Põhjamaade ja Soome naistevastase vägivalla fenomenist rääkides tuuakse sageli välja alkoholi tarvitamine. Tihti nähakse naiste kogetud vägivalda vaid naiste probleemina, kuigi meeste vägivalla puhul see nii ei ole.

Hirskangas juhib tähelepanu, et loomulikult pole kõik mehed vägivaldsed.

Aga nn head poisid peaksid püsti tõusma ja selgeks tegema, et vägivald ei ole ok, lisab ta.

Soomet peetakse võrdõiguslikkuse eeskujuriigiks, kuid ei ole naistele ja tüdrukutele turvaline riik. Millega seda seletada?

Hirskangas räägib „Põhjamaade paradoksist”. Soolist lõhet mõõdetakse erinevate näitajatega, näiteks tervis, haridus ja poliitiline mõju ning majanduslik osalus. Nende poolest läheb Põhjamaadel maailmas kõige paremini.

Naistevastase füüsilise ja seksuaalse vägivalla levimus on Põhjamaades aga oluliselt kõrgem kui mandri keskmine.

See on Põhjala paradoks. Ehkki naiste positsioon on paljudes eluvaldkondades teistest rohkem paranenud, on naistevastane vägivald endiselt oluline probleem.

Ka seadusandluses pole vägivalla-vastast seadust. Võrdsuse realiseerimisest oleme veel kaugel, sõnab Hirskangas.