GPS-i segamine on alates 2022. aastast põhjustanud lennuliikluses üha rohkem häireid. Viimasel ajal on Läänemere piirkonnas, eriti Eesti, Läti ja Kaliningradi ümbruses teatatud häiretest.

Soomes on häirimist täheldatud Kouvola–Mikkeli–Savonlinna teljel ja Joensuu lähistel. Eelmisel teisipäeval pidi Finnairi hommikune lend Venemaa GPS-i häirete tõttu lisatiiru tegema, vahendab Iltalehti.

Positsioneerimisseadmetelt avalikke GPS-i andmeid koguva GPSJam.org veebilehe kaartide järgi oli enne sõda Ukrainas segamine suhteliselt haruldane, kuid pärast sõda, eriti Ida-Euroopa riikides on häired mitmekordseks kasvanud.

Balti riikide välisministrid hoiatasid hiljuti Financial Timesile antud intervjuus, et Venemaa GPS-i segamine on nii laialt levinud, et võib põhjustada lennuõnnetuse.

Finnair teatas esmaspäeval, et jätab GPS-i häirete tõttu kuuks ajaks ära lennud Eestisse Tartusse.

Finnairi teatel on Tartu piirkonnas tekkinud GPS-i häired, mis võivad takistada lennuki lähenemist ja maandumist lennuväljal.

GPS-i segamisel saadetakse GPS-satelliidilt tulevate signaalide varjamiseks piisavalt tugev raadiosignaal.

Soome elektroonilise sõja gildi esimees, erukolonel Petri Kuparinen ütleb, et segamisel paigutatakse suur hulk segavaid saatjaid strateegilise sihtmärgi ümber, näiteks mobiilioperaatorite mastidesse. Need varjavad lähipiirkonnas kaugelt kosmosest satelliitide saadetud väikese võimsusega signaali.

Kommertskasutusega positsioneerimissignaalid võidakse peita suures ulatuses lambipirni või kohvimasina sarnase madala võimsustasemega seadmega. Kallid, sõjaliseks kasutuseks mõeldud signaalid, mille koodid on krüpteeritud, on paremini kaitstud, kuid neist vaid parimad väldivad häireid peaaegu täielikult, ütleb Kuparinen.

Eksperdi sõnul kasutatakse tänapäeval ka satelliite imiteerivaid võltsimishäireid, mis moonutavad positsioneerimise tulemusi.

Üks Venemaa uusi signaalide segamiskomplekse kannab nime Samarkand. See sisaldab palju erinevaid seadmeid, mille ülesanne on raskendada piirkonnas asuvate objektide tuvastamist ja häirida tööühendusi.

See on suunatud juhtpositsioonidele ja eksitab GPS-süsteeme nende võltssignaalidega 350 kilomeetri raadiuses kuni 80 kilomeetri kõrguseni.

Kuparineni sõnul on üle Venemaa ja ka Valgevenesse tarnitud 16 süsteemi. Asukohtadeks on Kaliningrad, Peterburi, Murmansk ja Krimmi lähedal Krasnodar.

Tartu lähedal Pihkva oblastis on samuti olulisi sõjalisi sihtmärke, mida tõenäoliselt kaitstakse segamisega.

Kuparineni sõnul tulevad GPS-i häired Venemaalt Läänemere suunas.

Iisrael kasutas segamist Iraani ulatusliku raketirünnaku tõrjumisel. See on maailmas uus norm: sihtmärke ja sõdureid tuleb kaitsta.

Kuparineni sõnul kasutab Venemaa segamist, et kaitsta end kõigi satelliitpositsioneerimist kasutavate relvade eest.

Oht on kaugjuhtimisega droonidega pidevalt kasvanud. Seetõttu kaitseb Venemaa pidevalt oma sihtmärke ning on valmis raketirünnakute ajal kasutama ka muid segamis- ja õhutõrjevahendeid.

Kuparineni sõnul on tavaliselt samal ajal häiritud ka muud GNSS-süsteemid peale GPS-i, sest positsioneerimisseadmetel on teisi vastuvõtjaid nagu GLONASS-vastuvõtjad.

Elektroonilise sõja gildi esimees ütleb, et paljudelt Euroopa lennuväljadelt on säästukaalutlustel ära viidud vajalikud lähenemismõõturid ja isikkoosseis ning kasutusel on vaid GPS-süsteem.

Läänes on oldud liiga optimistlikud selle suhtes, et kriisi ja segamist ei tule.

Nüüd tuleks aeronavigatsioonisüsteemid tagasi viia nendele lennuväljadele, mis on Venemaa piiri lähedal ja mujal, kus olukord on terav, ütleb Kuparinen.

Näiteks plaanib Tartu lennujaam maikuu jooksul välja ehitada lähenemismeetodid, mis võimaldavad lende ohutult ja sujuvalt sooritada ilma GPS-signaalita.

Vaatamata häiretele ei pea erukolonel Petri Kuparinen lennuõnnetuse võimalust tõenäoliseks.

Kuparineni sõnul suudavad kommertslennukid häiretega hästi arvestada ja see kujutab lennuliiklusele vähe ohtu.

Piloodid tegid täpselt õigesti, kui näiteks Tartu suunalt tagasi Soome keerasid, kui GPS-i häired takistasid Tartule lähenemist.

Lisaks anti maailmale täpselt õige signaal, teatades lähenemise juhtimisseadmete paigaldamisest ja lendude jätkamisest.

Kuparineni hinnangul võiks Venemaa soovi korral ühiskonna funktsioone palju suuremal määral häirida kui praegu.

Kui riiklik osapool soovib ühiskonda laiemalt mõjutada, võib ta tõsta õhku segava saatja, näiteks rahvusvahelisse õhuruumi ning häirida satelliidi asukoha ja aja kasutamist 300–400 kilomeetri raadiuses ehk kogu Lõuna-Soome piirkonnas, ütleb Kuparinen.

Elektroonilise sõja eksperdi sõnul on praegu tegemist riikliku ettevalmistusega. Peab olema segamiseks valmis ja kasutama seda ka ise oma raketitõrje osana, sõnab ta.

Ühiskond peab muutuvas maailmas toimima ja õnneks on olemas viise, kui õigel ajal tegutseda, ütleb Kuparinen.