USA president Joe Biden avas käesoleval nädalal Pandora laeka, kui andis Ukrainale loa kasutada USA relvi rünnakutes Venemaa territooriumile Harkivi linna lähistel.
Väljaanne Politico teatas Bideni otsusest eile neljapäeval. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pressiesindaja Serhi Nõkõvorov kinnitas täna reedel 31. mail väljaandele Kyiv Independent, et relvade kasutamiseks on luba saadud.
Saksamaa järgis kiiresti USA eeskuju. Kantsler Olaf Scholzi pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles reedel uudisteagentuurile Reuters, et Ukrainal „on õigus end rahvusvahelise õiguse alusel kaitsta”, mistõttu saab ta kasutada Saksa relvi, et rünnata Venemaad „Harkivi oblasti lähedal”.
Zelenski külastas reedel Stockholmi, kus kohtus Põhjamaade liidritega. Soome ja Taani on juba sõlminud lepingu Ukraina pikaajaliseks toetamiseks, nüüd tegid seda Rootsi, Island ja Norra.
Näis, et Põhjamaad jõudsid oma relvapoliitikas kohe Ameerika Ühendriikide ja Saksamaaga ühisele seisukohale. Soome president Alexander Stubb ütles Stockholmis Soome meediale antud intervjuus, et ei näe Soome relvade kasutamises Venemaa poolel riske.
„Ukraina otsustab selle üle, kuidas relvi kasutatakse,” ütles Stubb. Teadaolevalt ei ole Soome varustanud Ukrainat eriti pikamaarelvadega.
Venemaa kommentaarid järgisid mustrit, mida on korratud viimased kaks aastat.
President Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov, ekspresident Dmitri Medvedjev ja välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatasid kiiresti, et küsimus pole enam Ukraina abistamises NATO riikide poolt, vaid NATO otseses osalemises sõjas. Nagu tavaliselt, ähvardas Medvedjev taktikaliste tuumarelvadega.
„Siiani on see edenenud nii, et üks riik on otsustanud midagi ette võtta ja teised on järgi läinud,” ütleb Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi külalisteadur, sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö. „Mingis mõttes on Venemaa tasapisi edenedes maha rahunenud ja võib-olla seetõttu polegi suuremat eskalatsiooni toimunud.”
Käihkö sõnul pole aga sõja laienemine välistatud.
„Venemaa ei ole NATO-t rünnanud ja tuumarelvi kasutanud,” toob Käihkö välja. „Aga kui Washingtonis ja Brüsselis kardetakse eskalatsiooni, ei saa seda täielikult välistada. Tõenäoliselt teavad nad sellest rohkem kui meie.”
„Ukrainlased on kurtnud, et nad pidid Lääne ettevaatlikkuse tõttu sõdima üks käsi selja taga ja see on täiesti tõsi,” jätkab Käihkö. „Olukord on Ukraina jaoks nukker. Neil pole piisavalt sõdureid, piisavalt laskemoona ja õhutõrjet.”
USA keeldus pikka aega varustamast Ukrainat laskemoonaga, mille laskeulatus on üle 150 kilomeetri. Aprillis selgus, et Biden oli juba veebruaris vaikselt heaks kiitnud 300-kilomeetrise laskekaugusega Atacmsi rakettide tarnimise Ukrainasse.
Ukraina on neid kasutanud rünnakutes Krimmi poolsaarele ja ilmselt ka Luhanski oblastile okupeeritud Ida-Ukrainas.
Reedel oli veel ebaselge, kas Ukraina saab kasutada Atacmsi rakette, et kaitsta Harkivit, tulistades neid Venemaal asuvate sihtmärkide pihta. USA uurimisinstituut ISW väitis neljapäeval, et Bideni luba Atacmsi rakettidele ei kehti.
Samuti jäi ebaselgeks, mida tähendab väljend „Harkivi oblasti lähedal”. Venemaa alustas ulatuslikku pealetungi Harkivi oblastis 10. mail. Ukraina andmetel oli Venemaa sellele rindelõigule koondanud kokku 30 000 sõdurit.
Ründajad liikusid esialgu paar kilomeetrit Ukraina poolele, Harkivist kirde- ja ida poole, sellest ajast peale on rünnak peatunud.
Rindeolukorda jälgiva Ukraina veebilehe Deep State andmetel on Harkivist kirdes rindejoone taga vähemalt viie rügemendi või brigaadi jagu sõdureid. Kaasatud on Viiburi kaguosa 138. motoriseeritud laskurbrigaad ja üksused „Afrikanski Korpus”. Need on endised Wagneri võitlejad.
Nüüd võib Venemaal tekkida vajadus oma väed piiri taha paremasse kohta viia. Ukraina võib Lääne relvadega rünnata ka Venemaa tulistamiskohti, ladusid ja kütuseladusid.
Harkivi kirdeosast Saltõvka eeslinnast on piirini kolmkümmend kilomeetrit, rinne on kümme kilomeetrit lähemal. Põhimõtteliselt võiks Ukraina rünnata Venemaa poolt oma suurtükiväega, ilma teistelt luba küsimata.
„Ukraina ei julge isegi oma suurtükke rindejoonele tuua, sest see on äärmiselt ohtlik,” ütleb Käihkö. „Nad oleksid head sihtmärgid Venemaale, kelle õhujõud võivad tegutseda kaugel rinde Ukraina poolel, sest Ukraina õhutõrjevõime on nõrgenenud.”
Venemaa Harkivi rünnakut on enamikus kommentaarides peetud katseks siduda Ukraina väed nii, et nad ei suudaks vastu hakata, rääkimata lõunapoolseimatest rindelõikudest läbimurdmisest. Seevastu Putin kuulutas juba märtsis, et Ukraina pinnale tuleks Harkivi suunal rajada „sajakilomeetrine puhvertsoon”.
„Samas on Venemaa üritanud läbi murda mitmes teises rindelõigus,” toob Käihkö välja. „See tõstatab küsimuse, kas strateegia on lõpuni läbi mõeldud.”
„Ainus loogiline seletus sellisele kurnamissõjale on see, et Venemaa usub, et Ukraina ressursid ja Lääne toetus saavad otsa varem kui Venemaa ressursid. See on põhimõtteliselt rumal strateegia, kuid kui see lõpuks toimib, võib see osutuda heaks strateegiaks.”
