Igale Venemaa rünnakule peab järgnema vastumeede, ütleb Soome rahvasaadik ja riigikaitse komisjoni liige Pekka Toveri.
Lääs peab hakkama seda mängu mängima samade reeglite järgi nagu Venemaa. Mis tähendab, et traditsioonilisi reegleid pole, räägib Toveri.
Toveri sõnul on Soome ja teised lääneriigid Venemaaga juba hübriidsõjas. Tegelikult on hübriidsõjas oldud peaaegu kümme aastat, lisab Toveri. Toveri on ka endine Soome kaitseväe luurejuht, vahendab Iltalehti.
Venemaa on juba pikka aega pidanud hübriidsõda Lääne vastu. Te ei pea mind uskuma, aga Putinit võite uskuda, ütleb Toveri.
Putin on alati kuulutanud, et Lääs sõdib meie vastu ja on rünnaku ohver. Samal ajal tapab Venemaa Ukrainas süütuid tsiviilisikuid, sõnab ta.
Jah, Lääs peab ärkama. On selge, et oleme silmad sulgenud ega ole ikka veel täielikult ärkvel. Näiteks Hispaania peab hakkama mõtlema Venemaa tegudele, isegi kui Vene tankid ei tungi sinna esimesena, märgib ta.
Toveri viitab Kataloonia iseseisvusliikumisele. Euroopa Parlament on mures väidetavate suhete pärast Kataloonia separatistide ja Venemaa režiimi vahel. Parlament on nõudnud Hispaanialt sel teemal täiendavaid selgitusi.
Venemaa on suurendanud hübriidtegevust lääneriikides, mis muudab NATO murelikuks. Venemaa tegeleb näiteks lendude GPS-i segamise, küberrünnakute, valeinfo kampaaniate ja isegi vägivallaga.
Venemaa mängib reegliteta karmilt. Kuigi see on tabatud, siis läänepoolseid karistusi ei tule, ütleb Toveri.
Venemaa saab vaid indu juurde, kui Lääs näitab oma nõrkust ja hirmu. Venemaa usub, et võib karistamatult teha, mida tahab, lisab ta.
Viimasel ajal on just GPS-i häired teinud lääneriikide otsustajatele muret. GPS-i häireid on kohatud näiteks Ida-Soomes ning Finnair on pidanud häirete tõttu katkestama oma lennud Eestisse Tartusse.
Läti, Leedu ja Eesti on olukorrast nördinud. Venemaa on ähvardanud Baltikumis kasutusele võtta drastilisi meetmeid riikide „vaenuliku poliitika” tõttu.
Näiteks GPS-i häirete tõttu ei saa te teatud lennujaamades turvaliselt maanduda. Jah, nüüd peaks Lääs hakkama Venemaad tasapisi survestama, ütleb Toveri.
Lääne tegevuse variantide kohta ütleb Toveri, et valik on lai. Näiteks on Läänemerel teiste riikide lippude all sõitmas Vene naftatankerid, mille naftatuludest rahastatakse sõda Ukrainas. Kindlasti tuleks seda piirata, toob Toveri näiteks.
Toveri täpsustab, et Läänel pole vaja Venemaaga hübriidsõda pidada. Toveri sõnul peaksid NATO ja EL-i liikmesriigid koos välja mõtlema viisid, kuidas Venemaad karistada.
Üks tõhus viis oleks veelgi karmimad sanktsioonid.
Lääs peab Venemaad teavitama, et karmimad sanktsioonid on teel, ütleb Toveri.
Venemaa hoiab sanktsioonidest kõrvale kolmandate riikide abiga. Tolli andmetel kasvas Euroopa Liidu liikmesriikide eksport Kasahstani, Kõrgõzstani, Gruusiasse, Armeeniasse ja Usbekistani eelmisel, 2023. aastal 88 protsenti ehk 9,6 miljardi euro võrra. Ainuüksi eksport Kasahstani kasvas 4,9 miljardi euro võrra.
Oleme saanud ajalehtedest lugeda, kuidas Venemaa ettevõtetele on olnud märkimisväärne mõju, kui äritegevust on seganud USA sanktsioonid, sõnab ta.
Muu hulgas takistavad Hiina ja Türgi kaubavahetust Venemaaga makseprobleemid ja lääneriikide sanktsioonid. Hiina eksport Venemaale on kukkunud ligi kolmandiku võrra.
Sõja laienemise ohu kohta ütleb Toveri, et sellega üritab Venemaa hirmutada. Mõnikord on see õnnestunud. Hirmutamine on pannud lääneriike piirama Ukrainale antud relvi ja nende kasutamist, ütleb Toveri.
Kuid eskaleerumise oht on liialdatud. Venemaa rikub juba kõiki reegleid. Ja Venemaa ei lähe NATO vastu sõtta, ta on juba kaks aastat sõdinud Ukrainas ja pole võitnud. Putini jaoks on tuumarelvad hirmutamisvahend, mida ta kasutab, lisab ta.
