USA välisminister Antony Blinken soovib, et Ukraina saaks kasutada Ameerika relvi Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks, väidavad ajalehe New York Times (NYT) allikad.
Väljaande andmetel muutus Blinkeni seisukoht relvakeelu osas pärast seda, kui ta eelmisel nädalal Kiievis käis. Väidetavalt muutis Blinken arvamust pärast seda, kui Venemaa ründas Harkivit.
Seda on Ukraina lootnud. Nendega võiks Ukraina rünnata näiteks lennuvälju, mida Venemaa kasutab Ukraina ründamiseks, räägib sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö väljaandele Iltalehti.
Ameerika relvade kasutamise luba Venemaa territooriumil annaks Ukrainale eelise, eelkõige raskendades Vene vägede koondumist.
Käihkö sõnul märkas Ukraina näiteks enne rünnakut Harkivile Vene vägede koondumist Venemaa poolele piiri, kuid tal polnud võimalust olukorda mõjutada.
USA presidendile Joe Bidenile pole NYT-i andmetel USA relvade kasutamise keelu tühistamise ideed veel ametlikult välja pakutud. Seni on Biden suhtunud asjasse ettevaatlikult, kartes sõja eskaleerumist.
Ilmari Käihkö toob välja, et Vene maaväed kandsid Ukrainas tohutuid kaotusi. Vene õhuvägi pole nii suuri kaotusi kandnud.
Venemaa suudab praegu heita üha suuremaid liugpomme Ukraina postitsioonidele ja linnadele ning vastu kriitilist infrastruktuuri. Venemaal on neid pomme tohututes kogustes ja neid toodetakse pidevalt juurde.
Eelkõige on Ukraina rünnakud Vene lennuväljadele olnud rasked relvade kasutamise keelu tõttu. Ukraina kasutab rünnakuteks peamiselt droone, millel on piiratud kogus lõhkeainet ja millega on lihtsam võidelda kui rakettidega.
Ukraina jaoks on kõige kasulikumad näiteks kaugmaa ATACMS-raketid. Droonidega sõjaliste sihtmärkide ründamine on keerulisem.
Käihkö peab aga vähetõenäoliseks, et Ukraina oleks suuteline suuremahulisteks rünnakuteks. Hetkel on Ukraina personali olukord nii nõrk, et küsimus on pigem selles, kui palju Ukraina territooriumi kaotab, sõnab ta.
Sõjateaduste dotsendi Käihkö sõnul võib USA võimalik otsus panna ka teisi lääneriike oma seisukohti relvade kasutamise osas muutma.
Kui piirangud on eemaldatud ja me läheme üle nn punase joone, siis on teistel lihtsam järgi tulla. Lahingutankid on selle hea näide, kuid keegi peab selle otsuse enne tegema, sõnab ta.
Briti välisminister David Cameron teatas mai alguses Kiievi visiidil, et ei ole vastu relvade kasutamisele Venemaa territooriumil, kuid rõhutas, et relvade kasutamise otsustab Ukraina.
Kas relvaembargo tühistamine tooks kaasa NATO ja Venemaa vastasseisu?
Venemaa tahab uskuda, et risk suureneb. Venemaa vaatenurgast on märkimisväärne, kui Ukrainale antakse vabad käed Venemaa ründamiseks, ütleb Käihkö.
Käihkö sõnul ei mõjutaks sõja dünaamikat otseselt ükski relvasüsteem, välja arvatud tuumarelvad.
Tuumarelvadega ähvardades tahab Venemaa Läänele meelde tuletada, et neil on mingid punased jooned. Samas ei tea keegi, mis sunniks Venemaad tuumarelvi kasutama, märgib Käihkö.
Kurnamissõda Käihkö sõnul Ukrainat ei soosi, kuid Kiiev peab positiivse tulemuse saavutamiseks leidma muid võimalusi sõda pidada.
Üks idee, mis kogu kevade läbi käis, on võimalik Lääne vägede saatmine Ukrainasse.
Käihkö sooviks rohkem arutelu selle üle, mida Lääne väed Ukrainas praktikas tähendaksid.
„Helsingi ülikooli viimases NATO polli raportis leiti märkimisväärset heakskiitu EL-i riikide vägede saatmiseks Ukrainasse,” märgib ta.
Käihkö sõnul tuleks aga esmalt selgeks teha vägede koosseis ja missioon. Need võivad olla väljaõppe-, hooldus- või logistikaväed, mis tõenäoliselt paikneksid Lääne-Ukrainas.
Sõjaväeline väljaõpe tähendab, et Ukrainal ei ole enam vaja sõdureid väljaõppele näiteks Saksamaale või mujale viia. See tõstaks ka Ukraina moraali, märgib Käihkö.
See on sisepoliitiline probleem, kuidas reageeriks näiteks Soome sellele, et Ukrainas hukkub või saavad vigastada Soome sõjaväelased. Nendele asjadele tuleb eelnevalt mõelda, lisab ta.
Käihkö sõnul tähendaks lahingüksuste saatmine aga seda, et NATO ja Venemaa on sisuliselt sõjas.
Käihkö kutsub üles valmistuma erinevateks stsenaariumideks.
Teame ajaloost ja omame ka vahetut kogemust, et paljudel juhtudel võib vägede ülesanne muutuda, mõnikord kiiresti. Afganistan on selle kõige värskem näide. Selleks tuleb samuti valmis olla.
