Vene armee jätkab Ukrainas edenemist. Ekspertide sõnul on nende läbimurre strateegilises punktis. Samal ajal kui Ukraina peab oma kaitset improviseerima, töötab Kreml välja uut relva. Selle tapmismehhanism elusate sihtmärkide vastu on ainulaadne ja barbaarne.

Ukraina väljavaated kaitselahingus Venemaa vastu muutuvad üha süngemaks ja Moskva võit läheneb. Venemaa avaldas ööl vastu 1. maid täiendavat survet riigi lääneosas asuvale strateegiliselt tähtsale sadamalinnale Odessale: Ukraina andmetel hukkus Venemaa raketirünnakus kolm inimest. Kolm inimest said vigastada, ütles oblasti kuberner Oleh Kiper lühisõnumiteenuses Telegram. Rünnak kahjustas tsiviilinfrastruktuuri. Esmaspäeval tabas Venemaa rakett Musta mere äärses Ukraina sadamalinnas õigusteaduskonda ja tappis viis inimest, vahendab Welt.

Kõrged Brüsseli sõjaväeringkonnad rõhutavad, et Odessa võimalik vallutamine – mida praegu pole veel ette näha – Vene vägede poolt võib kaasa tuua „laastavad tagajärjed”: „Siis oleks tee Moldovasse lahti,” ütlevad nad. NATO riigi Rumeeniaga vahetult piirnevat Moldovat nähakse lääne sõjaväeringkondades Venemaa relvajõudude järgmise võimaliku sihtmärgina.

Üldiselt on olukord Ukrainas viimastel päevadel oluliselt halvenenud. Donetski oblastis Avdijivkast läänes õnnestus Vene vägedel hiljuti kümmekond kilomeetrit edasi liikuda. Ukraina teine ​​kaitseliin võib olla juba murtud. Võeti sellised asulad nagu Novobahmutovsk, Berdõtsi ja Semenivka, kuid eriti aga Otšeretõne linn, mis asub mäe otsas ja on seetõttu oluline Venemaa edasiste operatsioonide jaoks.

Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrski sõnul on Moskva nüüdseks paigutanud Avdijivkast läände neli brigaadi, mis tähendab 8000–32 000 sõdurit: „Üldiselt on vaenlane saavutanud nendel suundadel taktikalisi edusamme,” tunnistas Sõrski.

Ukrainal on vähe tugevaid reserve, et Vene ründajatele vastu seista. 47. mehhaniseeritud brigaad, omamoodi tuletõrje rindel, mis on varustatud ka tankidega Leopard 2 ja Abrams näib olevat lahingutes poole võrra hävitatud ega ole seetõttu enam piisavalt tugev, et kannatada saanud piirkondades venelastega võidelda ja alade võtmist peatada.

Ülemjuhataja Sõrski sõnul on Moskval Advijivka piirkonnas ka kümme korda rohkem suurtükiväe laskemoona kui Kiievil. Samal ajal puuduvad Ukrainal kuni 300-kilomeetrise laskekaugusega õhk-maa raketid ja maa-maa raketid nagu Ameerika ATACMS, et rünnata Venemaa komandopunkte ja varustusliine kaugel tagalas.

Praegu peab Ukraina lahingupiirkondades lootma eelkõige nn First Person View (esimese isiku vaade) droonidele (FPV droonidele), millest osa on ehitanud eraisikud. Need edastavad pilti reaalajas videoprillidega varustatud Ukraina sõduritele, kuid neist enamik suudab lennata kuni kümme kilomeetrit.

Austria kaitseministeeriumi kolonel Markus Reisneri sõnul on olukord praegu nii dramaatiline, et Ukraina rindejooned võivad kokku kukkuda ja läbimurre Moskva poolt Donetskist enam kui 200 kilomeetri kaugusel asuva Dnipro jõeni näib olevat võimalik. Siis on Moskva suure tõenäosusega sõja võitnud.

Venemaa suurendab nüüd survet veelgi. Selle nädala kolmapäeval ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et tellis Ukraina sõjaks rohkem ja kiiremaid relvatarneid. „Rünnaku nõutava tempo hoidmiseks… on vaja suurendada vägedele tarnitavate relvade ja sõjatehnika, eelkõige relvade mahtu ja kvaliteeti,” vahendas kaitseministeerium Šoigu sõnu.

Viimastel kuudel on Venemaa kaitsefirmadele antud korraldus olemasolevaid relvasüsteeme edasi arendada. Ja seda nad teevadki. Sõjaväe analüütikute aruannete kohaselt ilmus viimastel nädalatel esimest korda uue TOS-3 mudeli prototüüp nimega „Draakon”.

See on soomustatud roomikraketiheitja, mis tulistab rakette suure hävitava jõuga termobaarsete lõhkepeadega. Seda peetakse TOS-1 ja TOS-2 mudelite edasiarenduseks, mille toodang kasvas ainuüksi eelmisel aastal 250 protsenti.

Uue nn raske leegiheitja täpsed võimed pole veel teada, kuid peagi lahinguväljale veeredes võib TOS-3-st saada Venemaa kõige võimsam sõjarelv võitluses Ukraina vastu. Sõjaväeekspertide hinnangul peaks TOS-3 ka Vene agressorite jõudu ja hävitavat potentsiaali veelgi parandama. Selle raketisalvede laastav piirkonnaefekt muudab TOS-3 jõhkraks nn läbimurdeliseks suurtükiväe relvasüsteemiks, millele ei pea vastu isegi punkrid ja hooned.

Miks muudab uus relv Venemaa relvajõude tugevamaks? Raketid – neid on TOS-1-s 24 – tulistatakse sihtpiirkonda iga sekundi järel. Seal põhjustavad plahvatused aeglaselt, kuid pidevalt kasvava rõhulaine. Esialgu tekib liigne rõhk, mis põhjustab tugevaid detonatsioone ja langeb seejärel aeglaselt uuesti.

Samal ajal levib ja süttib väga tuleohtlik segu, millel on äärmiselt kõrge soojuskiirgus. See leegimeri imeb endasse hapnikku, mis tekitab alarõhu pärast esimest rõhulainet. Kui sõdurid või tsiviilisikud ülerõhulaine üle elavad, põhjustab rõhu langus nende siseorganite lõhkemist. Tänu imemisefektile tungib tohutu põlemispilv kõikidesse hoonetesse ja sõidukitesse, mis ei ole täielikult õhutihedad.

Rahvusvahelise tuumarelvade kaotamise kampaania (ICAN) ekspertide sõnul võib üks löök muuta mitu linnaosa „hõõguvaks rusuks”. Human Rights Watch analüüsib mõju järgmiselt: „Elusate sihtmärkide tapmismehhanism on ainulaadne. (…) Mis tapab, on rõhulaine ja mis veelgi olulisem, sellele järgnev hõrenemine, vaakum, mis lõhub kopse. (…) Kui segu hõõgub, kuid ei plahvata, saavad ohvrid raskeid põletushaavu ja tõenäoliselt hingavad nad põlevat segu sisse.”

USA sõjaväeluureagentuuri (Defense Intelligence Agency) raportis jõutakse järeldusele, et pommi tagajärjed võivad siseruumides olla veelgi ohtlikumad: „Need, kes on süttimiskoha lähedal, pühitakse välja,” öeldakse uuringus. „Serval olevad inimesed saavad tõenäoliselt palju sisemisi vigastusi, sealhulgas kuulmekilede rebend ja muljutud sisekõrva organid, tõsised põrutused, kopsude ja siseorganite rebend ning võimalik pimedus.”

Kolonel Reisner ütles väljaandele Welt, et raketiheitja TOS-3 on eelmiste TOS-1 või TOS-2 mudelite „veelgi laastavam versioon”. „TOS-3 on võimeline tulistama oma absoluutselt surmavaid termobaarilisi rakette veelgi kaugemale. Värskelt välja töötatud raketiheitja suudab rakette tulistada kuni 15 kilomeetri kaugusele – ja seetõttu (erinevalt TOS-1-st ja TOS-2-st) ei saa seda edukalt rünnata Ukraina „First Person View” droonid,” ütles Reisner. See peaks muutma TOS-3 kasutamise Venemaa relvajõudude jaoks oluliselt turvalisemaks. Samal ajal tõuseb rünnakute lahinguektiivsus, sest praeguste teadmiste kohaselt tabab uus relv eelmistest mudelitest täpsemalt.