Kas üksikud NATO riigid tormavad nüüd otse Ukraina kaitsele Venemaa pealetungiva armee vastu? Saksa väljaande Bild teabe kohaselt toimub selles küsimuses liikumine mitmes riigis.

Midagi pole veel otsustatud, kuid praegu arutatakse Ukraina sõdurite väljaõpet NATO koolitajate poolt Ukraina pinnal, logistikaüksuste ümberpaigutamist Ukrainasse relvade ja laskemoona tarnimiseks ning Lääne-Ukraina õhuruumi kaitsmist NATO õhutõrje poolt.

„Leedu on valmis saama osaks riikide koalitsioonist, mida võiks juhtida Prantsusmaa või mõni muu riik, mis võiks Ukraina territooriumil väljaõppe läbi viia,” teatas NATO väikeriigi Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis reedel.

Ta lisas: „See ei oleks eskalatsioon, see poleks lahingumissioon. Kuid see tagaks, et väljaõpet saaks korraldada tõhusamalt, vägede vajadusele lähemal ja lihtsama logistikaga.”

Sellega nõustus Müncheni julgeolekukonverentsi sõjaline ekspert Nico Lange.

Lange ütles Bildile: „Mõtet, kas lennutada sadu tuhandeid ukrainlasi mööda Euroopat nende väljaõppele või saata appi mõned koolitajad Lääne-Ukrainasse, ei tohiks lihtsalt kõrvale heita. Koolitajate Ukrainasse saatmine on mõttekam ja ökonoomsem.”

Bildile laekunud info kohaselt on liikumist ka relvade ja laskemoona rindesuunalise transpordi osas. Mitmed NATO riigid, sealhulgas Suurbritannia, Kanada ja Eesti on valmis transportima abi tulevikus mitte ainult Ukraina piirile, vaid ka kaugemale.

Ka Läti endine kaitseminister Artis Pabriks kinnitas Bildile: „Kui oleks koalitsioon, siis baltlased toetaksid seda. Oleme väsinud Lääne hirmust ja suutmatusest seista vastu Vene türanniale.”

Pabriksi sõnul võiksid Balti sõdurid täita „ülesandeid Lvivi oblastis” ja „teha miinitõrjet” vabastatud aladel.

Mitmes lääneriigis töötatakse praegu välja niinimetatud ülesvoolu logistika kontseptsiooni.

Samuti on küsimus Lääne-Ukraina õhutõrjest NATO territooriumilt. Kaks allikat ütlesid Bildile, et Poola töötab koalitsiooni kallal „õhukaitse laiendamiseks” Lääne-Ukrainas. Seda aga veel ei ole.

Ukraina suursaadik Oleksi Makeiev selgitas reedel Bildile antud intervjuus, mida „laiendatud õhutõrje” tegelikult tähendab: „Me ei nõua praegu Vene mehitatud lennukite allatoomist, vaid pigem neid metallitükke, surmavaid metallitükke, rakette ja droone. Neid saab alla tuua. See kaitseks miljoneid inimesi NATO ja ELi piiride lähedal.”

Kõigi NATO liikmesriikide Ukraina-plaanide probleem on aga selles, et nad vajavad USA-lt rohelist tuld ja seda praegu pole.

Lisaks on Saksa kantsler Olaf Scholz kriitiline kogu Ukrainale antava otseabi suhtes ja lükkas alles hiljuti tagasi Ukrainaga ühise õhutõrje plaanid sõnadega: „Sellel pole põhjust ega midagi, millel oleks mõtet.”

Ida-Euroopa poliitikud kardavad, et Saksamaa valitsus avaldab Valgele Majale survet, et see ei nõustuks ühegi NATO idatiiva riigi ettepanekuga Ukraina otsesemaks toetamiseks.