Pärast seda, kui eelmisel, 2023. aastal läks NATO tippkohtumisel liikmesriikide vahel vaidluseks Ukraina liitumise üle, ei lubata Ukrainal enam sel aastal liikmeriike survestada liitumise kiirendamiseks.

Ukraina ei liigu selle aasta iga-aastasel tippkohtumisel NATO liikmeks saamise teel edasi, paljastab Telegraph, kuna kardetakse, et allianss võidakse kaasata sõtta Venemaaga.

Saksamaa ja USA on organisatsiooni 75. aastapäeva tähistava Washingtoni kahepäevase kogunemise ettevalmistamisel häälekalt hoiatanud Kiievile kindla ajakava pakkumise eest.

„Nad suhtuvad väga skeptiliselt Ukraina sel aastal NATO täisliikmeks saamisesse,” ütles USA Joe Bideni valitsuse mõtteviisi tundev allikas Telegraphile.

Allikas lisas: „USA ei ole võib-olla nii mures kui Saksamaa, kuid on mures Venemaa ohu pärast ülejäänud alliansile.”

Eeldatavasti valmistab see otsus meelehärmi Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, keda kolleegid on hoiatanud, et ta ei nõuaks alliansilt „võimatut”.

Venemaad saadab praegu edu rindel ja suvekuudel on oodata uut pealetungi.

Eelmisel aastal nimetas Zelenski NATO-t „absurdiks”, kui selle juhid keeldusid Leedus Vilniuses toimunud kohtumisel Kiievile täieõiguslikuks liikmeks saamise kutset esitamast.

Alliansi allikate sõnul viisid NATO kõrged ametnikud tippkohtumise järel läbi „ootuste juhtimise” pärast seda, kui otsustati, et Ukraina ühinemist toetavad liikmed, sealhulgas Suurbritannia tekitasid otsuse ümber liiga palju survet.

On mure, et Ukraina liikmelisuse küsimusel lasti mullusel tippkohtumisel domineerida ja tekitada liikmesriikide vahel lõhesid.

Sarnane olukord Washingtonis aitaks kaasa Donald Trumpi küsimustele alliansi olulisusest enne USA presidendivalimisi, väidavad siseringi allikad.

Zelenskil on palutud vältida üksikute liitlaste survestamist, et nad toetaksid Ukraina ühinemise selget ajakava.

Kuigi NATO juhid keelduvad andmast Ukrainale liikmeks saamise ajakava, pakuvad nad protsessile toetuse näitamiseks seda, mida kirjeldatakse kui „silda” või „teed” ühinemiseni.

Praegu arutlusel olev toetuspakett tõstab esile Ukraina „võime ise oma tulevikku valida” ja näitab, et „tee liikmeks saamiseni muutub lühemaks”, kui ta kaitseb end Venemaa agressiooni eest, ütlesid kaks diplomaati.

NATO nõustus esmakordselt sellega, et Ukraina võib liikmeks saada 2008. aastal, kuid pole kunagi lõplikku ajakava ega ühinemisprotsessini jõudnud.

Pärast seda on liikmesriigid kokku leppinud, et Kiievil ei lubata Venemaaga sõja ajal alliansiga liituda, kuna see käivitaks artikli 5 vastastikuse kaitse klausli.

Vilniuses nõudsid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et tippkohtumise lõppavaldusse lisataks sõna „kutse”, kinnitamaks veel kord, et see oli poliitiline takistus, mitte otsus, mis blokeerib Ukraina liikmelisuse.

„See ei ole kutse, kuid see on lähim asi,” ütles diplomaat viimase pakkumise kohta.

Pakett keskendub Ukraina relvajõudude tugevdamisele tagamaks, et Ukraina on valmis kohe NATO-ga liituma, kui alliansi liidrid lepivad kokku, et aeg on käes.

Selleks võtab NATO USA-lt üle Ramsteini protsessi, enam kui 50 liitlasest koosneva grupi juhirolli, mis koordineerib sõjalist abi Ukrainale.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on samuti püüdnud sundida alliansi 32 liiget looma 100 miljardi dollari suurust fondi, et viia Ukraina sõjavägi relvatarnete ja väljaõppe kaudu NATO standarditele.

Kuna mõned liikmesriigid on kogusumma suhtes skeptilised, räägitakse nüüd fondi asendamisest iga liitlase lubadusega eraldada kaitsekulutustest protsent Kiievile.