Venemaa president Vladimir Putin on valmis peatama Ukraina sõja läbirääkimistel saavutatud relvarahuga, mis tunnustab praeguseid lahinguvälja rindejooni, ütlesid neli Vene allikat Reutersile, öeldes, et on valmis sõdima edasi, kui Kiiev ja Lääs sellele ei reageeri.

Kolm allikat, kes on kursis Putini lähikonnas toimuvate aruteludega ütlesid, et Venemaa liider väljendas väikesele nõunike rühmale pettumust selle üle, mida ta peab Lääne katseteks läbirääkimisi takistada ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski otsusest kõnelusi välistada.

„Putin võib sõdida nii kaua kui vaja, kuid Putin on valmis ka relvarahuks – sõja külmutamiseks,” ütles teine ​​neljast kõrgetasemelisest Venemaa allikast, kes on Putiniga koostööd teinud ja tunneb Kremli tipptasemel kõnelusi.

Tema, nagu ka teised selles loos viidatud allikad, rääkis asja tundlikkust arvestades anonüümsuse tingimustel.
Selle artikli jaoks rääkis Reuters kokku viie inimesega, kes töötavad või on töötanud Putiniga kõrgetel kohtadel poliitika- ja ärimaailmas. Viies allikas ei kommenteerinud sõja külmutamist praegustel rindejoonel.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles vastuseks kommentaaripalvele, et Kremli juht on korduvalt selgeks teinud, et Venemaa on oma eesmärkide saavutamiseks dialoogile avatud öeldes, et riik ei taha „igavest sõda”.
Ukraina välis- ja kaitseministeerium küsimustele ei vastanud.

Majandusteadlase Andrei Beloussovi määramine eelmisel nädalal Venemaa kaitseministriks oli Lääne sõjaliste ja poliitiliste analüütikute hinnangul osa Venemaa majanduse püsivale sõjaalusele seadmiseks, et võita pikaleveninud konflikt.

See järgnes Venemaa viimaste nädalate püsivale lahinguvälja survele ja territoriaalsetele edusammudele.
Siiski ütlesid allikad, et märtsis uueks kuueaastaseks ametiajaks tagasi valitud Putin kasutaks pigem Venemaa praegust hoogu, et sõda seljataha jätta. Uut kaitseministrit nad otseselt ei kommenteerinud.

Tuginedes oma teadmistele Kremli kõrgemates ringkondades peetud vestlustest, väitsid kaks allikat Putini arvamust, et sõja senistest edusammudest piisaks vene rahvale võidu müümiseks.

Euroopa suurim konflikt pärast Teist maailmasõda on maksnud mõlemale poolele kümneid tuhandeid inimelusid ja viinud lääneriikide ulatuslike sanktsioonideni Venemaa majandusele.

Kolm allikat ütlesid, et Putin mõistis, et kõik uued dramaatilised edusammud nõuavad uut üleriigilist mobilisatsiooni, mida ta ei soovi. Üks Venemaa presidenti tundev allikas ütles, et tema populaarsus langes pärast esimest mobilisatsiooni 2022. aasta septembris.

Riiklik mobilisatsioon hirmutas osa Venemaa elanikkonnast, põhjustades sadade tuhandete värbamisealiste meeste riigist lahkumise. Küsitlused näitasid, et Putini populaarsus langes mitme punkti võrra.

Peskov ütles, et Venemaal pole mobilisatsiooni vajadust ja ta värbab selle asemel vabatahtlikke võitlejaid relvajõududesse.

Väljavaade relvarahu või isegi rahuläbirääkimiste sõlmimiseks tundub praegu kauge.

Zelenski on korduvalt öelnud, et rahu Putini tingimustel pole võimalik. Ta on lubanud, et võtab tagasi kaotatud territooriumi, sealhulgas Krimmi, mille Venemaa annekteeris 2014. aastal. 2022. aastal kirjutas ta alla dekreedile, mis kuulutas ametlikult kõik kõnelused Putiniga „võimatuks”.

Üks allikatest prognoosis, et Zelenski võimuloleku ajal ei saa kokkulepet sündida, kui Venemaa temast mööda ei lähe ja Washingtoniga lepingut ei sõlmi. USA välisminister Antony Blinken ütles aga eelmisel nädalal Kiievis kõneldes ajakirjanikele, et ta ei usu, et Putin on tõsistest läbirääkimistest huvitatud.

Ukraina valmistub järgmisel kuul Šveitsi korraldatavateks kõnelusteks, mille eesmärk on ühtlustada rahvusvahelist arvamust sõja lõpetamise kohta. Kõnelused kutsuti kokku Zelenski algatusel, kes on öelnud, et Putin ei peaks osalema. Šveits pole Venemaad kutsunud.

Moskva on öelnud, et kõnelused ei ole usutavad, kui Venemaad seal pole. Ukraina ja Šveits soovivad, et osaleksid Venemaa liitlased, sealhulgas Hiina.

Hiinas 17. mail esinedes ütles Putin, et Ukraina võib kasutada Šveitsi kõnelusi, et panna laiem rühm riike toetama Zelenski nõuet Venemaa täielikuks lahkumiseks, mis Putini sõnul oleks pigem pealesunnitud tingimus kui tõsine rahuläbirääkimine.

„Oleme aruteluks valmis. Me ei keeldunud kunagi,” ütles Putin Hiinas.

Kreml ütleb, et ei kommenteeri oma Ukrainas toimuva sõjalise erioperatsiooni edenemist, kuid on korduvalt öelnud, et Moskva on avatud ideele läbirääkimisteks, mis põhinevad „uutel kohapealsetel reaalsustel”.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles vastuseks selle looga seoses esitatud küsimustele, et iga rahualgatus peab austama Ukraina „territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides” ja kirjeldas Venemaad kui ainsat takistust rahu saavutamisel Ukrainas.

„Kreml ei ole veel näidanud üles mingit sisulist huvi sõja lõpetamise vastu, vastupidi,” ütles pressiesindaja.

Varem on Kiiev tõrjunud Venemaa väidetavat valmisolekut läbi rääkida kui katset veeretada süüd sõjas tema peale.

Kiiev ütleb, et Putinit, kelle meeskond eitas korduvalt enne Ukrainasse tungimist 2022. aastal sõja kavandamist, ei saa usaldada ühtegi lepingut austama.

Nii Venemaa kui ka Ukraina on öelnud, et kardavad, et teine ​​pool kasutab relvarahu uuesti relvastamiseks.

Kiiev ja selle läänepoolsed toetajad rahastavad 61 miljardi dollari suurust USA abipaketti ja täiendavat Euroopa sõjalist abi, et muuta seda, mida Zelenski sel nädalal Reutersile kirjeldas kui „üht raskeimat hetke” täiemahulises sõjas.

Lisaks laskemoona nappusele pärast USA viivitusi paketi heakskiitmisel on Ukraina tunnistanud, et tal on raskusi piisava hulga sõdurite värbamisega, ja alandas eelmisel kuul teenistusse kutsutavate meeste vanust 27-lt eluaastalt 25-le.

Kõik allikad väidavad, et Putini nõudmine fikseerida lepingus kõik lahinguväljal saavutatud edusammud on vaieldamatu.

Putin oleks aga valmis leppima selle maaga, mis tal praegu on, ja külmutama konflikti praegustel rindejoontel, ütlesid neli allikat.

„Putin ütleb, et me võitsime, et NATO ründas meid ja me säilitasime oma suveräänsuse, et meil on Krimmi maismaakoridor, mis on tõsi,” ütles üks neist oma analüüsi edastades.

Konflikti külmutamine praegusel viisil jätaks Venemaa valdusse olulise osa neljast Ukraina oblastist, mille ta 2022. aasta septembris ametlikult Venemaa koosseisu liitis, kuid ilma täieliku kontrollita üheski neist.

Selline korraldus jääks alla eesmärkidele, mille Moskva endale toona seadis, kui ütles, et neli Ukraina piirkonda – Donetsk, Luhansk, Zaporižja ja Herson – kuuluvad nüüd täies mahus Venemaale.

Peskov ütles, et ei saa olla juttugi nende nelja oblasti tagasi andmisest, mis nüüd tema enda põhiseaduse järgi kuuluvad alaliselt Venemaa koosseisu.

Teine tegur, mis mõjutab Kremli juhi seisukohta, et sõda peaks lõppema on see, et mida kauem see venib, seda enam naasevad Venemaale lahingutes karastunud veteranid, kes pole rahul sõjajärgsete töö- ja sissetuleku väljavaadetega, mis võib tekitada ühiskonnas pingeid, ütles üks allikas, kes on Putiniga koostööd teinud.

Veebruaris ütlesid kolm Vene allikat Reutersile, et USA lükkas tagasi Putini varasema ettepaneku sõja külmutamiseks relvarahu sõlmimisega.

Kolm allikat ütlesid, et relvarahu puudumisel soovib Putin Ukrainale surve avaldamiseks võtta võimalikult palju territooriume, püüdes ära kasutada ootamatuid võimalusi.

Vene väed kontrollivad umbes 18 protsenti Ukrainast ja tungisid sel kuul Harkivi oblastisse riigi kirdeosas.

Putin loodab, et Venemaa suur rahvaarv võrreldes Ukrainaga suudab säilitada paremat tööjõudu ka ilma mobilisatsioonita, mida toetavad registreerujatele ebatavaliselt helded palgapaketid.

„Venemaa pressib edasi,” ütles Putiniga koostööd teinud allikas.

Putin vallutab aeglaselt territooriume, kuni Zelenski tuleb välja peatumispakkumisega, ütles isik lisades, et Venemaa liider on väljendanud abilistele seisukohta, et Lääs ei anna piisavalt relvi, mis kahjustab Ukraina moraali.

USA ja Euroopa liidrid on öelnud, et seisavad Ukraina kõrval seni, kuni selle julgeolek on tagatud. NATO riigid ja liitlased väidavad, et üritavad kiirendada relvade tarnimist.

„Venemaa võib sõja igal ajal lõpetada, viies oma väed Ukrainast välja, selle asemel, et jätkata iga päev jõhkraid rünnakuid Ukraina linnade, sadamate ja inimeste vastu,” märkis USA välisministeerium vastuseks küsimusele relvatarnete kohta.

Kõik viis allikat ütlesid, et Putin oli nõunikele öelnud, et tal ei ole NATO territooriumil huvisid, peegeldades tema avalikke kommentaare selles küsimuses. Kaks allikat viitasid Venemaa murele Ukraina vastasseisu tõttu suureneva eskaleerumisohu pärast Läänega, sealhulgas tuumaeskalatsiooni pärast.

Välisministeerium teatas, et USA ei ole oma tuumapositsiooni muutnud ega näinud ühtegi märki, et Venemaa valmistuks tuumarelva kasutama.

„Jätkame strateegilise keskkonna jälgimist ja oleme valmis,” ütles pressiesindaja.