„See on nagu poksimatš, kus võitlejal on üks käsi selja taha seotud,” – nii kirjeldab Ukraina ohvitser Lääne relvade kasutamise keeldu Venemaal.

Tegelikult mõjub Lääne nõue, et NATO relvi ei tohi Venemaal ega selle kohal kasutada Ukraina suhtes suure miinusena – eriti lahingus Harkivi pärast, vahendab Bild.

Ukraina sõdur Vovtšanski linna lähedal (Harkivi oblast) märkis pühapäeval sotsiaalmeedias: „Kella 6.00–15.00 tulistasid venelased IGA minutiga 6–12 suurtükimürsku. Iga minut ilma katkestusteta. Kogu nende suurtükivägi on Venemaal. Nad tulistavad kõikjal ja põletavad kõike: külad, Vovtšansk, metsad. Kuid me ei saa USA (ja teiste) tarnitud suurtükiväega ohutust kaugusest tagasi tulistada.”

Selge: kui Venemaa laseb Harkivi oblastis välja peaaegu 5000 suurtükimürsku päevas, siis Ukrainal ei ole lubatud ühtki Lääne mürsku vastu tulistada.

Õhulöökide osas näivad asjad Ukraina jaoks sama sünged. Teoreetiliselt jääks suurem osa kasutatavatest Venemaa õhuväebaasidest relvade ulatusse, mille Kiiev sai lääneriikidelt. Kuid neid relvi ei tohi kasutada Venemaa lennukite hävitamiseks.

Samuti ei tohi Ukraina kasutada lääne õhutõrjet Vene lennukite vastu, ta peab ootama, kuni pommitajad on oma raketid välja lasknud ja nad on juba Ukraina territooriumi kohal, et saaks nendega võidelda.

Bildi andmetel kasutas Ukraina armee vähemalt korra Venemaa kohal tegutsemiseks Saksamaalt pärit süsteemi „Patriot”. Reaktsiooniks olid vihased kõned Berliinist ja Washingtonist ning ähvardused lõpetada õhutõrjerakettide tarnimine, kui selline asi peaks korduma.