Leedu on valmis saatma sõdurid Ukrainasse väljaõppemissioonile, ütles peaminister Ingrida Šimonytė.
Nõukogude Liidus 1990. aastal esimesena iseseisvuse välja kuulutanud Leedu soovib tugevdada sõjalist toetust Ukrainale. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on teinud ettepaneku saata Ukrainasse Euroopa sõdureid, kuid mitmed teised riigid on olnud ettevaatlikud otsese vastasseisu esilekutsumisel Venemaaga, vahendab Financial Times.
Ingrida Šimonytė ütles, et tal on parlamendi luba saata sõdurid Ukrainasse väljaõppe eesmärgil – mida tema valitsus on varemgi kaalunud –, kuid Kiiev pole seda veel palunud.
Šimonytė möönis, et Venemaa peab seda provokatsiooniks, kuid lisas: „Kui me lihtsalt mõtleksime Venemaa vastuse peale, siis me ei saaks midagi saata. Igal teisel nädalal kuulete, et kellegi peal kasutatakse tuumarelva.”
Sel nädalal viis Venemaa vastuseks Macroni kommentaaridele läbi taktikaliste tuumarelvade õppused. Šimonytė avaldas kahtlust, kas neid relvi kasutatakse, kuna radioaktiivne sade tabab ka Venemaad. „Enamasti puhuvad tuuled läänest itta,” märkis ta.
Šimonytė sõnul on Venemaa intensiivistanud rünnakuid Ukraina tsiviiltaristutele nagu elektrijaamad, koolid ja haiglad. „Venemaa üritab provotseerida uut inimeste lainet, kes põgenevad Ukrainast, kuna puuduvad põhilised kommunaalteenused ja põhiteenused,” ütles Leedu peaminister.
EL on võtnud vastu rohkem kui 4,2 miljonit Ukrainast pärit põgenikku. Ent rohkem kui kaks aastat pärast sõda on mõne Euroopa riigi elanikud ukrainlastele antud toetuse suhtes üha kriitilisemad.
Šimonytė eitas teateid, et Leedu aitab sõjaväeelaisi mehi saata tagasi Ukrainasse, mis üritab meeleheitlikult värvata rohkem sõdureid. „Me ei korralda väljasaatmisi ega otsi riigist Ukraina mehi, sest see poleks seaduslik,” ütles Šimonytė ja lisas, et EL on taganud neile kaitse kuni 2025. aasta märtsini.
Nende puhul, kelle osas Kiiev tõestab, et nad on mobilisatsioonist kõrvale hoidnud, võidakse aga alalisest elamisloast keelduda, ütles Šimonytė. Ta ütles, et soovib Ukrainat aidata, tagades, et riigil oleks potentsiaali oma relvajõude uuendada ja lasta pikka aega rindel olnud inimestel puhata.
