Leedu uus kaitseminister Laurynas Kasčiūnas on juhtimas Komendantūros‘te (komandatuuride) loomist, mis tegutsevad sõja ajal kohalike omavalitsuste kõrval. Mis need on ja kuidas saavad kodanikud kaasa lüüa?

Kuna Komendantūros‘ed luuakse ametlikult esimest korda, on Leedu valitsus nüüd kutsunud kodanikke veebis registreeruma. Eesmärk on meelitada kohale jahimehi või tulirelva alal koolitatuid, samuti sõjalise kogemusega inimesi, meedikuid ja kõiki, kes on valmis aitama oma linnu ja külasid relvaga või ilma relvata kaitsma, vahendab lrt.lt.

„Pöörame ühiskonnaüleses kaitses uue lehekülje,” ütles Kasčiūnas. Ametnikud ütlesid varem, et Leedu lähenemine tugineb peamiselt Ukraina kogemustele Venemaa täiemahulise sissetungi ajal.

Üle riigi asutatavad 27 Komendantūros‘t töötaksid relvakonflikti ajal koos tsiviilvalitsusega, nagu linnavolikogud ja piirkondlikud omavalitsused.

Määratud kaitseväeohvitserid ehk nn Komendantai (komandandid) aitavad suunata tsiviilkaitsealaseid jõupingutusi, korraldada territoriaalkaitset ja koordineerida tegevusi eri harude vahel, sh vabatahtlikud sõjaväelased – Vabatahtlikud Kaitseväelased (KASP) – meedikud ja tuletõrjujad jne.

Komendantūros‘ed saavad ka relvastatud üksused otse nende kontrolli alla.

Pärast seda, kui kaitseministeerium avas registreerimise 1. mail, registreerus kahel esimesel päeval Komendantūros‘te liikmeks üle 1600 inimese. Valitsus loodab, et enne esimese vastuvõtuvooru sulgemist 31. augustil liitub sellega lõpuks umbes 10 000 inimest.

Kaitseministri sõnul koondatakse üksused varem ajateenistuse läbinud inimestest, kes kuuluvad reservväe koosseisu, kuhu kuulub ligi 80 000 üle kümne aasta tagasi ajateenistuse läbinud inimest.

Lisaks hakkavad komendantiniai’dena uutesse üksustesse kuuluma ka riigi valitsuse kontrolli all oleva poolsõjaväelise Laskurliidu liikmed. Laskurliit ühendab praegu üle 14 000 inimese, mille hulka kuulub ka noorteosakond. Aasta lõpuks peaks Kasčiūnase sõnul olema üle 2500 organisatsiooni liikme valmis Komendantūros‘tega liituma.

Komendantūros‘tele alluvate väeosade hulka hakkavad kuuluma ka tsiviilvabatahtlikud. Nõuetele vastamiseks ei tohi nad olla reservväelased, vabatahtlike vägede (KASP) liikmed ega osa Laskurliidu üksustest, kes on juba määratud Komendantūros‘tesse. Nad peavad olema ka Leedu kodanikud.

Üksused hakkavad tegelema teetõkete seadmise, liikumiskeeldude kehtestamise, strateegiliste objektide valvamise, tsiviilkaitse ja muude ülesannetega. Inimesed, kes on määratud Komendantūros‘te relvastatud üksustesse, peavad samuti andma vande ja sõja ajal põgenedes peetakse neid desertöörideks.

Leedu sõjaväelaste ülesandeks on aga varustada iga inimene automaatrelva ja laskemoona, esmaabikomplekti, soomusvesti ja -kiivri ning gaasimaskiga.

Internetis registreerudes saavad inimesed valida oma eelistatud valdkonna – jalavägi, tugi- ja logistika, sõjaväeinstruktorid või muu.

„Meile laekub keskmiselt 50 avaldust tunnis,” ütles ajateenistuse ja värbamisteenistuse direktor Arūnas Balčiūnas selle nädala alguses.

90 protsenti registreerunutest on mehed, enamasti vanuses 35–55.

„Pärast registreerimist võetakse iga inimesega individuaalselt ühendust ja öeldakse, mida edasi teha,” ütles asekaitseminister Žilvinas Tomkus.

Väljaõppe eest vastutavad KASP-i vabatahtlikud väed, kusjuures Komendantūros‘tesse määratud inimesed peaksid pühendama õppustele kuni kümme päeva aastas.

Kaitseministri asetäitja Tomkuse sõnul alustavad Komendantūros‘te esimesed üksused väljaõpet oktoobris. Nende täielik valmisolek peaks olema saavutatud 2025. aastal, teatas kaitseministeerium.