Üks Ukrainas võidelnud Ameerika veteran ütles, et USA sõjavägi keskendus nii kaua mässuliste vastu võitlemisele, et unustas, „mida tähendab päris sõda pidada”.

„Oleme unarusse jätnud suure osa väljaõppest” teemal „kuidas sõdida ja ellu jääda ehtsas sõjas samasuguse vastasega”, ütles anonüümseks jääda soovinud Ameerika veteran väljaandele Business Insider.

Ta ütles, et „USA sõjaväes oleme keskendunud peamiselt võitlusele mässulistega” ja võidelnud mässuliste vastu, pidades silmas Iraaki ja Afganistani. USA sõjavägi investeeris nendes paikades sõdimisse aastakümneid, miljardeid dollareid ja tuhandeid elusid.

Endine sõdur rääkis, kuidas tema väljaõpe USA sõjaväelastega aastaid tagasi erines sellest, mida ta nägi Ukrainas, kus ta alustas võitlust, kui Venemaa täismahus sissetung 2022. aasta veebruaris algas ja kust ta eelmise, 2023. aasta detsembris lahkus.

Ta ütles, et osales Iraagis lepingulise sõdurina pärast USA sõjaväest lahkumist ja Ukrainas sellistes kohtades nagu Harkiv ja Bahmut. Ta töötas oma üksuse lahingumeedikuna, ravides kaaslasi, kui nad lahingutes vigastada said.

„Oleme nii harjunud mõttega pidada lihtsaid sissisõdasid ja võitlust terroristide ja kõige muuga, et unustasime ära, mida tähendab tegelikult sõda,” ütles ta.

Konfliktid Iraagis ja Afganistanis olid küll tõelised sõjad, mis maksid rängalt inimelusid, kuid sõda Ukrainas on tööstuslik sõda hävingu tasemel, mida maailm pole ammu näinud.

Keskendudes suure osa sellest sajandist Lähis-Ida sõdadele, võimaldasid USA ja mõned tema NATO liitlased Euroopas seda tüüpi konfliktide jaoks vajalikel oskustel kaduda.

Veteran ütles, et kui ta väljaõpet läbis, ei saanud ta kunagi päris sõjalise konflikti jaoks tõelist koolitust. „Natuke sellest rääkimist ja natuke koolitust, aga ei midagi sellist, mis oleks mind Ukraina sõjaks ette valmistanud,” märkis ta.

Ta ütles, et on näinud palju Lääne sõdureid Ukrainas võitlemas, kuna „neil oli juba kindel ettekujutus, kuidas asjad peaksid olema ja kõik, aga Ukrainas pole see lihtsalt nii”.

Ta ütles, et USA sõdurid on harjunud võitlema varustuse ja isikkoosseisu eelisega, kuid Venemaa vastu Ukrainas olen „palju aega võidelnud vaenlasega võrreldes ebasoodsamas olukorras”.

USA sõjaväe kohta selgitas ta: „Ma usun, et suur osa meie väljaõppest on tänapäeval rohkem kohandatud võitlemiseks sissisõjas kui tegelikult võitlemiseks samasuguse vastasega, nagu see on Venemaa või Hiina.” Ta ütles, et see on probleem, millega seisavad silmitsi paljud NATO liikmed.

Üks teine Ameerika veteran Ukrainas ütles sel kuul väljaandele Business Insider, et tal on sarnased probleemid. Ta ütles, et tema veel USA armees töötavad sõbrad küsivad temalt näpunäiteid, kuidas droonidega või kaevikutes sõdida, kuna nad ei saa Ukrainas toimuvale täielikult vastavat väljaõpet.

Mitmed NATO riigid on välja õpetanud Ukraina sõdureid, kuid veteran ütles, et mõned ukrainlased, kellega ta koos sõdib, pidasid sellist väljaõpet ebaoluliseks või ebapiisavaks.

Veteran rääkis, et mõned Ühendkuningriigis väljaõppe saanud Ukraina sõdurid ütlesid talle, et kui nad küsisid, kuidas pääseda läbi Venemaa tohututest miiniväljadest, kästi neil lihtsalt mööda minna.

Kuid probleem on selles, et Ukraina sõdurite sõnul ulatuvad mõned Venemaa miiniväljad kilomeetrite taha, muutes sellise strateegia peaaegu võimatuks. Lisaks võivad avatud alad, mida ei mineerita, olla juba suurtükiväe või muude lahinguvälja ohtude sihtmärgiks.

Ta kirjeldas väljaõpet, mida ukrainlased on saanud mõttekaks küll paberil, kuid see „[Ukrainas] ei tööta, kuna see pole sama tüüpi sõjapidamine”.

Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud korduvalt küsimusi lääneriikide väljaõppe kohta. Mõned välismaal väljaõppe saanud Ukraina sõdurid ütlesid, et nende väljaõpe ei sobinud selliseks võitluseks, mida selleks sõjaks vaja on.

USA, Briti ja Poola sõdurite poolt väljaõppe saanud Ukraina komandör ütles eelmisel aastal, et kui ta oleks täpselt järginud nende riikide nõuandeid, oleks ta juba ära tapetud.

Paljud Ukraina üksused kasutasid NATO väljaõpet ja taktikat, kui Ukraina eelmisel suvel oma vastupealetungi alustas, kuid mõned abinõud, näiteks õhutoetuseta manööversõja liigne rõhutamine tihedate miiniväljade ja muude heidutavate barjääride taustal ebaõnnestusid lõpuks täielikult. Ukrainlased muutsid seejärel oma taktikat pärast tõsiste kaotuste kandmist mõne sõjaanalüütiku poolt kiidetud viisil, kuid sellest ei piisanud.

Teine USA armee veteran, kes on Ukrainas sõdinud ja sõdureid koolitanud, ütles eelmisel aastal väljaandele Business Insider, et Ukraina armee oleks olnud halvemas olukorras, kui nad oleksid järginud USA lahinguvälja doktriini.

Ta ütles, et ukrainlased mõistavad tänapäeva sõja mõningaid aspekte tegelikult paremini kui USA, ehkki nad on mõnikord teinud ka kulukaid vigu oma taktika elluviimisel, kuid selline võib olla iga sõja olemus.

Veteran ütles, et paljud välisvõitlejad on tulnud Ukrainasse, oodates samu eeliseid, mis neil on olnud varasemates konfliktides, ning paljud on hukkunud „vale mõtteviisi” tõttu.

Teised USA veteranid, kes on võidelnud Ukrainas, ütlesid, et sealsed lahingud on palju hullemad kui Afganistanis ja Iraagis, kirjeldades, kuidas Ukraina-sarnases ebasoodsas olukorras pole USA kunagi olnud, ja meenutades Venemaa lakkamatuid rünnakuid.

Üks ütles varem Business Insiderile, et lakkamatu sõda Ukrainas tähendab sageli seda, et erinevalt Afganistanist ja Iraagist pole pausi ega võimalust puhata. See on omamoodi sõda, mis põhjustab sõdurile nii vaimselt kui ka füüsiliselt ränka kahju.

Ta ütles, et paljudes kohtades, kus ta Ukrainas sõdis, „ei olnud ohutut kohta”, samas kui Afganistanis ja Iraagis viibides, kui olid kilomeetri rindejoonest tagapool, „said väljas seista ja grillida, võileiba süüa ja jooke tarvitada.”

Ukraina sõdib tingimustes, mis on väga erinev sellest, milles USA ja tema NATO liitlased on viimastel aastakümnetel osalenud. Ja kuigi on taastunud huvi valmistuda sõjaks sellise võrdväärse vastase vastu nagu Hiina või Venemaa, ei toimu suurvõimude konflikti oskuste taastamine üleöö.

Külma sõja ja maailmasõdade õppetunnid tuleb selgeks õppida ning mõned kaasaegsed arengud nõuavad uute sõjaviiside õppimist nullist.

Praegune sõda kujutab endast enamasti jahvatavat võitlust, mis hõlmab kaevikusõda ja mõlemad pooled toetuvad aastakümnete vanusele varustusele.

Paljud sõdurid on kirjeldanud, et Ukraina sõda meenutab I ja II maailmasõda rohkem kui ühtki kaasaegset konflikti, kuigi on ka tänapäevaseid elemente nagu droonid ja raketid.

See on võrdlus, mille tõi ka Ameerika veteran. Ta ütles, et võitlus Venemaa kaevikute puhastamiseks tekitas temas tunde, nagu ta „sõdiks Esimeses maailmasõjas”. Sellest räägib ka suurtükiväe ülekaalukas roll.

Ukrainat on suuresti kiidetud selle eest, et ta suudab võidelda Venemaa vastu, millel on palju suurem sõjavägi, ja paljude ekspertide sõnul on Ukrainal nüüd Läänele Venemaaga võitlemise kohta palju õpetada.

Veteran ütles, et „Ma usun, et ukrainlased võiksid õpetada mõnda asja Lääne sõjaväelastele, NATO-le, lihtsalt sellepärast, et me pole üldse konventsionaalset sõda pidanud.”