Kui Helsingi börsi kehv areng veel kaua jätkub, võtab Soome pensioniraha jalad alla ja kaob veelgi enam välismaale, eelkõige USA turule.

Nii ennustab tööpensionifirma Varma tegevjuht Risto Murto, vahendab Helsingin Sanomat.

Seni on Soome tööpensionifirmasid peetud paljudes Soome ettevõtetes olulisteks ankuromanikeks ehk nad on ettevõtete suurimad omanikud.

Selles rollis on nad aidanud kaasa ettevõtete kodumaises omanduses hoidmisele.

Tulevikus võib olukord olla teistsugune, kui Soome aktsiaturu tootlused jäävad pikas perspektiivis nõrgaks.

Kuigi koduturu eelistamine on Murto sõnul olnud loomulik, peaksid nad varem või hiljem suutma konkurentsivõimelist tootlust pakkuda.

Viimasel ajal pole seda Soome aktsiatelt laekunud vähemalt üle aasta.

Seda on märganud ka erainvestorid, kes on hakanud järjest enam oma vahendeid Helsingi börsilt minema ja välismaale viima.

„Tootluse nõue on karm ja tulu saamise kohustus on seadusesse sisse kirjutatud. Pensionifirmadel lasub kohustus kogumisfondidelt tootlust saada, et edaspidised pensionid oleksid võimaluste piires kindlustatud,” räägib Murto.

Ta tuletab meelde, et kui pensionifirmad ei saa piisavalt head tootlust, peavad nad tõstma pensionimakseid või pensioniiga. Selles pole kokku lepitud.

„Järelduste tegemise aeg ei ole veel käes. Kui aga selgub, et Soome aktsiate nõrk tootlus on pikaajaline probleem, tuleb pensioniinvestoritel nii või teisiti reageerida,” räägib Murto.

Murto sõnul tähendab see, et veelgi suurem osa soomlaste pensionivarast tuleb seejärel investeerida välismaale.

„Lõppkokkuvõttes loeb see, kuidas Soome ettevõtetel läheb,” ütleb Murto.

Kui kaua Varma Helsingi börsi nõrka olukorda kannatab?

Murto sõnul tuleb mõne aasta jooksul teha suured järeldused ja muudatused. Juba praegu on peaaegu pool ehk 48 protsenti Varma aktsiainvesteeringutest USA-s. Soome aktsiate osakaal on kahanenud 28 protsendini.

Muutus on toimunud järk-järgult. Viimase kümne aasta jooksul on suurenenud eelkõige USA aktsiate osakaal.

USA domineerib börsil ja suund ei paista praegu muutuvat, kuna megatrend nagu tehisintellekt soosib sealseid ettevõtteid, toob Murto välja.

Varma portfelli muutus on toimunud ilma, et see oleks Soome ettevõtete aktsiaid maha müünud. Lihtsalt USA aktsiate väärtuse järsk tõus on suurendanud nende kaalu Varma aktsiaportfellis.

Lisaks on aktsiainvesteeringute kasv olnud suunatud USA-le.

Murto ei taha spekuleerida, kas Varma võiks ühel hetkel ka oma Soome aktsiad maha müüa. Kui see peaks juhtuma, oleks tema sõnul selge, et tema roll ankuromanikuna väheneks.

Kas see kõik võib tähendada, et Helsingi börs nõrgeneb veelgi? Suurinvestorite lahkumine Soome turult vähendaks kauplemis- ja börsilikviidsust.

„Negatiivse tsükli võimalus on ilmne ja osaliselt on see juba juhtunud, sest Helsingi ja USA vahe on nii märkimisväärne,” ütleb Murto.

Kõik sõltub lõpuks ettevõtete edust, rõhutab Murto. Investorid märkavad seda siis ja raha hakkab Helsingi börsile tagasi voolama.

Varma jaanuari-märtsi tulemused näitavad suuri erinevusi tootlustes.

Varmale kuuluvad USA aktsiad tõid tootluse üle 11 protsendi, Soome aktsiate tootlus jäi aga veidi alla nulli.

Kokku tõid börsil noteeritud aktsiad tootlust 6,7 protsenti ning kokkuvõttes tootsid Varma investeeringud kokku 3,6 protsenti.

Varma investeeringutest on 55 protsenti aktsiates.

Murto sõnul on olnud üllatav, kui suurelt on Soome aktsiaturg langenud. Viimati kaldus Soome nii tugevalt teistest lääneturgudest kõrvale 1990ndate aastate panganduskriisi ja devalvatsioonide ajal.

Varem on Soome aktsiate tootlus olnud konkurentsivõimeline ja need on olnud oluline investeerimiseesmärk. Eriti üle aasta on areng olnud negatiivses suunas väga ebanormaalne.

Tema sõnul pole Helsingi börsi nõrkusele lihtsaid selgitusi. Põhjuseid on sageli otsitud selle tööstusele orienteeritud struktuurist. Samas ei erine Helsingi börsi struktuur Murto sõnul kuigivõrd Stockholmi börsist.

„Stockholmi börsil on tööstuse kaal isegi suurem kui Helsingis ja vähemalt sama oluline on ka ekspordile suunatud tööstuse roll,” ütleb Murto.

Soomes on ettevõtete pikaajaline kasumlikkus ja kasumikasv jäänud maha, eriti Rootsist. Soomes ettevõtete koondkasum eelmisel aastal vähenes, Rootsis aga kasvas.

Murto sõnul on börsi ja ettevõtete osas sama seis, mis makromajanduses. Rootsi uueneb ja kasvab, Soome mitte.

Soomes börsiettevõtete valdkonnas uuendust ei toimu. Uusi suurtööstusi pole tekkinud.

„Viimased 20 aastat on meil Soomes olnud raskusi suurte börsiettevõtete kasvatamisega. Majanduselu uuendamise võime on selles osas pettumuse valmistanud,” ütleb Murto.

Murtot teeb olukord murelikuks, sest seda tüüpi asjad ei muutu kiiresti.