Eesti kaitseväe juhataja vihjab Läänemere sulgemisele Venemaa jaoks. Plaani elluviimisel satuksid Venemaa Peterburi ja Kaliningradi sadamad ning mereväebaasid vaba mereteeta NATO riikide blokaadi alla.

Asi selgub Eesti kaitseväe aastaraamatust. Kindralleitnant Martin Herem ütleb aastaraamatus, et Eesti teeks Läänemere sulgemiseks koostööd Soome, Rootsi ja Poolaga.

Koos Poola ning uute NATO liikmete Rootsi ja Soomega peaksime suutma lahendada ühe oma suurima probleemi: Läänemere võimaliku blokaadi, ütleb Herem aastaraamatus.

Heremi sõnul on Eesti kaitsevägi arendanud oma võimekust kaitsta merealasid Soome lahel.

Mereväel on praegu nii meremiine kui ka laevatõrjerakette, märkis Herem.

Herem põhjendab Läänemere sulgemist sellega, et Venemaa ei saaks kasutada merel oma laevastikku ega õhutõrjet. See omakorda annaks NATO riikidele „võimaluse pakkuda Eestile õhu- ja meretoetust”, selgitab Herem.

Läti president Edgars Rinkēvičs ütles oktoobris, et NATO peaks kaaluma Läänemere sulgemist, kui Venemaa osutub süüdi sügisel purunenud Balticconnectori gaasitoru kahjustamises. Toona ütles ta, et on asja arutanud Soome ja Eesti presidendiga.

„Meie kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks peame ütlema, et saame Läänemere [Venemaa jaoks] sulgeda,” rõhutas Rinkēvičs.

Rinkēvičsi kommentaarid Läänemere sulgemise kohta tekitasid Venemaal nördimust. Muu hulgas hoiatas Venemaa välisministri asetäitja Aleksandr Gruško tagajärgede eest.

See rikuks jämedalt rahvusvahelist mere- ja transpordiõigust, mida NATO riigid ja eriti USA igas olukorras eiravad, ütles välisministri asetäitja.

Nii Brüssel kui ka teiste NATO riikide pealinnad peavad mõistma sedalaadi otsuste tagajärgede tõsidust, lisas ta.

Rootsi NATO liikmelisusega on NATO liikmed kõik Läänemerd ümbritsevad riigid, välja arvatud Venemaa.

Herem teatas 2024. aasta jaanuaris, et astub Eesti kaitseväe juhataja kohalt tagasi. Tema järglane Andrus Merilo alustab komandörina juuli alguses.