Kui Venemaa kaks aastat tagasi Ukrainasse tungis, saatis Ukrainas elav Vladimir oma eksnaise ja nende nelja-aastase poja ohutuse tagamiseks välismaale.

Nagu enamik Ukraina mehi, jäi ka tema maha, sõjaseisukorra tõttu ei saanud ta lahkuda. Kuid pärast kaheaastast üksindust ja meditsiiniliselt teenistuskõlbmatuks tunnistamist otsustas ta ühineda perega Saksamaal, vahendab Telegraph.

„Laps vajab isa,” ütles ta.

Nüüd võib ta sattuda hätta pärast seda, kui vastuoluline seadus jättis välismaal elavad mobilisatsioonieas mehed ilma konsulaarabita. 18–60-aastased saavad oma passi välja vahetada vaid Ukrainas, mis tähendab, et nad peavad riiki tagasi pöörduma ja riskima värbamisega.

See samm, mille eesmärk on aidata täita kohutavat sõdurite puudust riigi relvajõududes, puudutab pikalt kestnud pingeid meeste pärast, kes suutsid sõja kestel välismaale reisimise keelust kõrvale hiilida. Kuid kriitikud, sealhulgas mõned teenivad sõdurid on hoiatanud, et see võib olla põhiseadusega vastuolus ja julgustab eemale hoidma neid, kes on juba välismaal. Poola on pakkunud välja, et võib isegi Ukraina mehed tagasi kodumaale sõtta saata.

39-aastane Vladimir ei võta omalt poolt üleskutset kuulda ega naase: „See oli moraalselt raske [lahkuda], kuid otsustasin, et mu perekond vajab mind. Ma ei tunne pere ega sõprade survet tagasi minna. Kõik mu sõbrad mõistavad mu olukorda.”

Ukraina sõjaväekomissariaadid ehk kohalikud värbamisbürood olid sissetungi esimestel kuudel vabatahtlikest tulvil. Kuid viimase kahe aasta kahanev entusiasm ja suur inimohvrite arv on jätnud paljud üksused ohtlikult alamehitatuks.

Ukraina ja Lääne sõjalised planeerijad on määratlenud sõdurite puuduse kui ühe kolmest kriitilisest probleemist, millega tuleb tegeleda, kui Ukraina soovib praegusele Venemaa pealetungile vastu seista ja lõpuks initsiatiivi tagasi võita.

„Vahetu tähelepanu keskmes on olnud laskemoon, eriti õhutõrje moon, kindlustused, mis hõlmavad korralikke kaitseliine, ja kolmandaks see isikkoosseisu küsimus,” rääkis üks Lääne ametnik hiljutistest kõnelustest Ukrainaga.

„Mis puudutab inimeste lennukitesse panemist, siis meilt pole seda küsitud ja ma ei kujuta ette ka, et meilt seda küsitakse,” lisas ametnik küsimusele, kas tema valitsus saadaks Ukraina mehed koju.

Ukraina valitsus on võtnud mitmeid meetmeid värvatute arvu suurendamiseks, sealhulgas alandanud mobilisatsiooni vanust 27-lt eluaastalt 25-le.

Kuid kolmapäevane teade näib olevat tekitanud Ukraina valitsuses segadust. Üks Ukraina ametnik ütles Telegraphile, et nad ei ole täiesti kindlad, kuidas seadus töötab, sest näib, et selliseid küsimusi nagu erandid neile, kes ei saa seaduslikult sõdida nagu Vladimir ei ole käsitletud.

Ukraina kaitseministeeriumi pressisekretär Dmõtro Lazutkin ütles, et välismaal ei ole plaanis mobilisatsioonikutseid väljastada.

„Kaitseministeerium ei saa välisministeeriumi tegevust kommenteerida. Ma arvan, et see on üsna ebareaalne,” ütles ta Raadio Vaba Euroopale.

Samuti on see tekitanud vastuolulise reaktsiooni Ukraina liitlastelt. Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz ütles, et „Ukraina kodanikel on riigi ees kohustused” ja et Varssavi aitab „tagada, et sõjaväekohuslased läheksid Ukrainasse”.

Saksa võimud on teatanud, et mõned Ukraina mehed saavad riigis elamist pikendada isegi siis, kui nende pass aegub seni, kuni on võimalik nende isikut tuvastada.

18–60-aastastel meestel on ametlikult keelatud Ukrainast lahkuda pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski kehtestas sõjaseisukorra Venemaa sissetungi esimesel päeval 2022. aastal.

Praktikas oli paljudel võimalik saada erandeid, nad kas tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks, neil oli kolm või enam last või valitsuselt eriluba reisimiseks. Teised on püüdnud ebaseaduslikult lahkuda, mõned smugeldades end üle Ukraina läänepiiride. Zelenski asus eelmisel aastal karmilt tegelema ametnikega, kes kuritarvitasid reisimise erandeid. Samuti on langetatud ajateenistuseks kõlblikuks tunnistamise latti.

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati andmetel elab ELi riikides 4,3 miljonit ukrainlast, kellest 860 000 on 18-aastased või vanemad mehed. Briti valitsus teatas, et on Ukraina pagulastele oma kava raames väljastanud 256 200 viisat. Kui palju neist oli mobilisatsiooniealistele meestele, pole selge.

Välismaal elavad ukraina mehed ütlesid Telegraphile, et neil ei ole plaanis sõdima naasta ja pidasid seadust ebaõiglaseks.

„Minu pass kehtib endiselt,” ütles 39-aastane Vladimir, „kuid ma arvan, et paljude inimeste jaoks, kes tulid siia okupeeritud aladelt nagu Mariupol, on olukord pisut solvav. Venemaa hävitas nende kodud ja nüüd piitsutab neid nende oma riik.”

Lääne-Ukrainast pärit ehitaja Volodõmõr, kes on enamiku viimasest kaheksast aastast elanud ja töötanud Tšehhis ütles: „Seadus ei ole õiglane. Ja kõik mu Ukraina sõbrad Tšehhist, Lutskist ja Kiievist arvavad nii. Keegi pole sellega rahul. Valitsus sunnib meid ja selliste seadustega liigume neist eemale. Me võtame teiste riikide kodakondsuse.”

„Inimesed ei naase. Mida kauem sõda kestab, mida rohkem selliseid seadusi vastu võetakse, seda rohkem vihkavad inimesed Ukrainat ja valitsust. Miks ma peaksin tagasi sõtta minema? Milleks? Miks ei hoolinud valitsus minusugustest töömigrantidest enne sõda?” küsis ta.

„Iga päevaga jääb meil aina vähem territooriumi ja järjest vähem inimesi. Mõned on tapetud, teised ujusid üle Tisza jõe lihtsalt selleks, et põgeneda,” märkis ta. Tisza, Doonau lisajõgi tähistab 16 kilomeetri pikkust Ukraina ja Ungari piirilõiku.

Üks mees, kes tunnistas riigist ebaseaduslikku lahkumist ja viibib praegu Indoneesias ütles, et ei tunne kohustust riigi eest sõdida ja pidas end sõjas pigem vaatlejaks kui osaliseks.

Võib-olla üllatav on see, et seadus on ise mõne sõduri poolt kriitikat pälvinud. „Ma olen nendega täiesti nõus,” vastas Ukraina Harkivis asuva 113. brigaadi värbamisseersant Nikita Ruženko, kui temalt küsiti, mida ta nende arvamustest arvab. „Ei ole normaalne öelda neile, et kui nad lahkusid Ukrainast, siis nad pole enam ukrainlased. Peame kutsuma inimesi tagasi, tervitama neid hea meelega ja mitte ütlema neile, et nad pole ukrainlased. See on pulli****.”

„See seadus ei tööta korralikult. See on poliitiline kompromiss ja keegi ei taha vastutust võtta. See ei ole hea sõjaväele ega tsiviilisikutele. See on kõigile ja mitte kellelegi,” ütles ta.

Seersant Ruženko, kes kaotas sõja esimesel aastal silma, kuid keda nagu paljusid haavatuid, peetakse endiselt teenistuskõlblikuks ja keda ei saa demobiliseerida tunnistab, et praegune värbamine on kohutav. Kuigi tema ideaalne sõdur on 27–30-aastane, on keskmine kandidaat umbes 45–50-aastane, ühiskonna sotsiaalsest ja majanduslikust põhjakihist ning sageli kehva tervisega.

„Arstid saadavad nad edasi kui võimelised. Oma üksuste juurde jõudes näevad komandörid väsinud, kehva tervisega, krooniliste haigustega inimesi,” rääkis ta.

Ta väidab, et lahendus ei ole inimeste ähvardamine välismaal, vaid võimaldada valida oma üksused.

„Keegi pole sõjaväelasi kuulanud. Sõjavägi tahab otsest värbamist brigaadidesse ilma komissariaate läbimata. See on palju tõhusam ja õiglasem. See viib meid võiduni ja inimesed teenivad seal, kus nad tahavad, kuidas tahavad ja inimestega, keda nad tahavad,” ütles ta.

„Paljud inimesed tahavad teenida, nad lihtsalt ei taha, et neid „lihabrigaadi” määrataks,” ütles ta, kasutades sõduri slängi üksuste kohta, kus „madala taseme komandörid ja kõrged komandörid ei hooli oma inimestest.”

Ta keeldus näiteid toomast, kuid ütles, et kõik sõdurid teavad, kes on head ja halvad üksused ja komandörid.

„Inimesi mõistvad brigaadid on väga väärtuslikud ning loomulikult laienevad ja muutuvad tugevamaks. Halvad brigaadid närbuvad ja lõpuks kaovad ning Ukraina saab tõhusama ja professionaalsema sõjaväe,” pakkus ta välja.

„See oleks nagu vabaturu värbamine – aga praegu on meil NSV Liit,” lisas ta.