USA saatis viimastel nädalatel salaja Ukrainasse kaugmaarakette, et neid saaks kasutada lahingus Vene sissetungijate vastu, ning Ukraina on neid nüüdseks kasutanud kaks korda, ütles täna kolmapäeval, 24. aprillil üks USA ametnik.
Anonüümseks jääda soovinud USA ametnik ütles, et raketid olid 300 miljoni dollari suuruses Ukrainale mõeldud sõjalise abi paketis, mille USA president Joe Biden kiitis heaks 12. märtsil. Ametnik ei öelnud, kui palju rakette saadeti, vahendab Reuters.
Ametnik ütles, et rakette kasutati esimest korda 17. aprilli varahommikul ja lasti välja Krimmis asuva Venemaa lennuvälja vastu, mis asub umbes 165 km kaugusel Ukraina rindejoonest.
Ametniku sõnul kasutas Ukraina relva teist korda öösel Venemaa vägede vastu Ukraina kaguosas.
Bideni valitsuses vaieldi kuude jooksul selle üle, kas saata Ukrainale armee taktikalised raketisüsteemid (ATACMS), mille lennukaugus on kuni 300 km. Keskmise lennuulatusega ATACMS tarniti kohale eelmise, 2023. aasta septembris.
USA kaitseministeerium Pentagon oli alguses kaugmaarakettide paigutamise vastu, kartes, et rakettide andmine Ameerika varudest kahjustab USA sõjalist valmisolekut. Samuti kardeti, et Ukraina kasutab neid sihtmärkide ründamiseks sügaval Venemaal.
USA ametnik ütles, et Venemaa kasutas detsembris ja jaanuaris Ukraina vastu Põhja-Korea tarnitud kaugmaa ballistilisi rakette, hoolimata USA avalikest ja eraviisilistest hoiatustest seda mitte teha.
Ametnik ütles, et USA otsuste tegemist mõjutas ka see, et Venemaa võttis sihikule Ukraina kriitilise infrastruktuuri.
„Me hoiatasime Venemaad nende asjade eest,” ütles ametnik. „Nad jätkasid oma sihtimist.”
Jaanuari lõpus leidsid USA sõjaväelased viisi, kuidas rahuldada oma muret sõjalise valmisoleku pärast, mis võimaldas valitsusel edasi liikuda. Nad alustasid uute rakettide hankimist firma Lockheed-Martini uuelt tootmisliinilt.
Biden kohtus oma riikliku julgeoleku meeskonnaga veebruari keskel ja nõustus vastu võtma oma nõunike üksmeelse soovituse raketid Ukrainasse saata. Arutelus osalesid riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, kaitseminister Lloyd Austin, välisminister Antony Blinken ja staabiülemate ühendjuhataja C.Q. Brown.
Sel hetkel oli probleem välja mõelda, kuidas rakettide eest maksta. Ameerika Ühendriigid olid ammendanud kõik oma rahastamisvõimalused ja parlamendi ummik takistas edasist abi andmist.
Võimalus tekkis märtsis, kui pakkumisele tulid mitmed Pentagoni lepingud. Biden suutis vahet ära kasutada, et saata Ukrainale 300 miljonit dollarit abi.
Biden käskis oma meeskonnal kaasata sellesse rahastamispaketti pikamaa ATACMS-id, kuid teha seda salaja, et säilitada operatiivjulgeolek ja Ukraina jaoks üllatusmoment, ütles ametnik.
