Euroopa, mitte NATO, peaks saatma sõdurid Ukrainasse, kirjutab mainekas USA väljaanne Foreign Affairs oma värskes artiklis.
Artikkel põhineb ohul, et Ukraina kaitse variseb kokku. Isegi USA relvaabi ei lahenda kõiki Ukraina sünge olukorra probleeme. Riigi relvajõude kimbutab sõdurite nappus, mis tuleneb muu hulgas kolmandat aastat sõdivate sõdurite läbipõlemisest rindel.
Ukrainal pole samamoodi uusi inimesi saadaval kui palju suuremal Venemaal, kuigi Ukraina parlament on püüdnud probleemi lahendada vastuoluliste seadusemuudatustega.
Üks lahendus sellele võiks olla Euroopa sõdurite saatmine Ukrainasse, nagu Prantsusmaa president Emmanuel Macron selle aasta alguses vihjas.
Euroopa riigid peavad tegema enamat kui lihtsalt rääkima sõdurite saatmisest, nendib Foreign Affairs.
Artiklis on ka kirjas, et Soome kaitseminister ja Poola välisminister on vihjanud, et nende riikide sõdurid võidakse saata Ukrainasse.
Ilmselt viitab artikkel siiski välisminister Elina Valtonenile, kes kommenteeris Macroni ideed aprilli alguses väljaandele Moscow Times.
Praegu Soome oma sõdureid Ukrainasse ei saada, ütles Valtonen toona. Me ei tea, mis tulevik toob. Kuid lühikeses ja keskmises perspektiivis on see täiesti välistatud, lisas ta.
Väljaande Foreign Affairs artikli autorid on USA mereväe sõjakolledži sõjateaduste professor, õhujõudude kolonel Jahara Matisek, Šoti St. Andrewsi ülikooli strateegiliste uuringute professor Phillips O’Brien ja mõttekoja Cepa vanemteadur, USA armee kolonel Alexander Crowther.
Nad hoiatavad võimaluse eest, et Vene vägedel õnnestub Ukraina kaitseliinidest läbi murda ja ähvardada pärast Harkivi isegi Kiievit.
Venemaa võit Ukrainas tugevdaks Vladimir Putini revisjonistlikke eesmärke ja usku Lääne loomupärasesse nõrkusse, kirjutavad nad.
See võimaldaks Kremlil hoida Venemaad sõjajalal, lisavad nad.
Matisek, O’Brien ja Crowther näevad, et Euroopa liidrid, kes vihjavad vägede sisseviimisele, üritavad häirida Kremli soovitud arengusuunda. Sellest aga ei piisa – eriti kui USA president vahetub.
Kui USA valib oma presidendiks Donald Trumpi, on Euroopa Ukraina ainus kaitsja. Euroopa juhid ei saa endale lubada, et USA poliitiline segadus Euroopa julgeolekut dikteerib, kirjutavad nad.
Nad peavad tõsiselt kaaluma sõdurite saatmist Ukrainasse, et pakkuda logistilist tuge ja väljaõpet ning kindlustada Ukraina piire ja kriitilist infrastruktuuri või isegi kaitsta Ukraina linnu.
Matisek, O’Brien ja Crowther rõhutavad, et Euroopa peab Venemaale selgeks tegema, et kaitseb Ukraina territoriaalset terviklikkust.
Kolme asjatundja hinnangul kordavad liiga paljud poliitikud ja otsustajad Euroopas ja USA-s Putini seisukohti ja avaldusi.
Üheks näiteks Venemaa-poolse narratiivi ülevõtmisest on Lääne juhtide uskumused nn punastesse joontesse, mille ületamine tooks kaasa III maailmasõja. Lääs on neid Putini piire mitu korda ületanud ilma maailmasõja puhkemiseta.
Seetõttu kutsuvad Matisek, O’Brien ja Crowther Euroopat üles saatma järgmisena oma sõdurid Ukrainasse, kuni nad pealetungis ei osale. Seega ei saa Venemaa lääneriike rünnakus süüdistada.
Ülesandeid, mis ei hõlma sõdimist, oleks kõige lihtsam müüa ka Euroopa pealinnades, ütlevad nad.
Sellised mitteagressiivsed tegevused hõlmaksid näiteks ukrainlaste vabastamist logistikategevusest, varustuse hooldusest ja sõdurite väljaõppest.
Dnepri jõe lääneküljel võiksid Euroopa väed osaleda ka Ukraina õhutõrjes, sel juhul tulistavad nad alla Vene droone ja rakette. See vabastaks Ukraina sõdurid eesliini jaoks.
Eskaleerumise oht oleks väike, sest Euroopa sõduritel oleks vaid väike võimalus tappa Vene piloote, kes Venemaa ja Valgevene õhuruumist laskemoona lasevad, kirjutavad nad.
Euroopa sõdurid võiksid patrullida ka neis Ukraina osades, kuhu Venemaa pole oma sõdureid saatnud, näiteks Musta mere rannikul ning Valgevene ja Moldova Transnistria vahelisel piiril. See vabastaks umbes 20 000 sõjaks relvastatud Ukraina sõdurit.
See vähendaks ka uue rinde avanemise ohtu neis piirkondades, sest Venemaa üritaks peaaegu kindlasti vältida sõja laiendamist Euroopa vägesid rünnates, leiavad asjatundjad.
Euroopa väed võiks paigutada ka mujale Dnepri jõest läände, sel juhul vastutaksid nad nende piirkondade või linnade (nt Odessa) turvamise eest ilma ründemissioonidel osalemata. Küll aga oleks neil õigus end kaitsta venelaste eest, kui nad edasi edenevad.
Euroopa vägede kohalolek võib suurendada ka ukrainlaste võitlustahet, sel juhul mõjuks see psühholoogiliselt.
Soome Iltalehti sõjandusekspert Emil Kastehelmi märgib, et Ukraina väljakuulutatud eesmärgid puudutavad kogu Ukraina vabastamist.
Praktikas tähendab see, et kogu Venemaa relvajõud tuleks purustada nii lõplikult, et nad ei suudaks hoida isegi ühte Ida-Ukraina väikelinna.
On keeruline näha, kuidas seda eesmärki on võimalik saavutada nii-öelda käsi määrimata, lihtsalt relvi saates, ütleb ta.
Hetkel vajab Ukraina abi ja üks võimalus on saata Ukrainasse sõdureid erinevatele missioonidele, lisab ta.
Ukrainast vaadates paistavad Kastehelmi sõnul Lääne püüdlused senisest veelgi kummalisemas valguses.
„Eriti siin kohapeal, raketi- ja droonilöökide jälgede keskel tundub kummaline, et Lääs tahab kuust kuusse teha teadliku otsuse mitte edendada isegi tsiviilelanikkonna ja kriitilise infrastruktuuri kaitset,” ütleb ta.
Euroopal on viimane aeg otsustada, mida ta sellest sõjast tahab. Järgmine samm on koostöö konkreetsem süvendamine, millele Ukraina vaevalt vastu oleks, sõnab ta.
