USA rahvasaadik Victoria Spartz räägib väga isiklikult õudustest, mida tema sõbrad ja perekond Ukrainas on näinud pärast seda, kui Venemaa tungis tema kodumaale rohkem kui kaks aastat tagasi. Tema 95-aastane vanaema suri mõned kuud pärast seda, kui pomm korteri aknad purustas. „Stress oli talle raske,” ütles ta.

Kuid mis puudutab USA-st miljardite ulatuses abi saatmist vaevatud riigile, on Spartz skeptiline. Indiana vabariiklane, kes on parlamendi üks värvikamaid isiksusi ütles, et ta ei toeta parlamendi ülemkoja senati hiljuti vastu võetud paketti, mis sisaldab 60 miljardit dollarit Ukrainaga seotud kulutusi ning raha Iisraeli ja Taiwani jaoks. Täiendav raha Ukrainale peaks sel kevadel parlamendis mingil kujul hääletusele jõudma, vahendab Wall Street Journal.

Spartzi vastuseis seaduseelnõule on ilmekas näide vabariiklaste lahkhelidest parlamendis Kongressis seoses edasise abiga Kiievile, kuna paljud vabariiklaste valijad on vastu. 45-aastane Spartz ütles mitmes intervjuus, et soovib president Bidenilt selgemat strateegiat USA sõjas osalemise kohta ja hoolikamat tähelepanu abiraha kulutamisele. Samuti soovib ta, et Ukrainale saadetavat abi pakutaks laenuna ja et valitsus pööraks rohkem tähelepanu kodulähedasematele probleemidele.

„Ma mõistan selle sõja tähtsust ja tagajärgi, kui Venemaa võidab, kuid ma ei ole ka väga naiivne. Kui meil pole korralikku järelevalvet, ei saavuta me oma eesmärke,” sõnas ta. „Meil ei tohi tekkida neid lõputuid sõdu.”

Ta ütles, et Indianapolise ringkonna valijad on Ukraina abi vastu paljudel samadel põhjustel, peegeldades üleriigilist survet vabariiklastest rahvasaadikutele.

Eeldatakse, et küsimus saab lahenduse lähinädalatel. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson teatas, et kavatseb peagi pärast seda, kui seadusandjad lihavõttepühade vaheajalt naasevad, koostada alternatiivse ettepaneku Ukraina abistamiseks. Senati vähemuse juht Mitch McConnell lubas sel nädalal, et jätkab oma partei mõjutamist.

Paljud vabariiklased on esitanud vastuväiteid Ukrainasse rohkema raha saatmisele väitega, et siseriiklikud küsimused nagu piirijulgeolek vajavad esmalt tähelepanu. Eeldatakse, et Johnson peab mis tahes seaduseelnõu vastuvõtmiseks kokku panema kaheparteilise koalitsiooni, mis koosneb peamiselt demokraatidest.

Spartz oli Ukraina jaoks varakult silmapaistev hääl. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aasta veebruaris pidas ta emotsionaalseid kõnesid rünnatud linnaosade kohta. Vabariiklaste juhid andsid talle mikrofoni, et kritiseerida Bideni valitsust selle eest, et ta ei teinud piisavalt Venemaa presidendi Vladimir Putini heidutamiseks. Ta ühines kaheparteiliste püüdlustega piirata nafta ja gaasi importi Venemaalt ning toetas mais 40 miljardi dollari suurust abipaketti Ukrainale.

Kuid ta kritiseeris ka Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, saades Kiievilt noomituse.

Nüüd ütles Spartz, et on suures osas Ukrainale keskendunud. Pärast kuudepikkust nõudmist täiendavale järelevalvele ja selgemalt määratletud USA strateegiale ütles ta, et otsustas keskenduda valitsuse kulutuste kärpimisele ja tervishoiusektori läbipaistvuse suurendamisele. Tema sõnul olid jõupingutused tema aega väärt, kuna vabariiklased võtsid parlamendi kontrolli alla.

„Ma tegin, mis suutsin, kuid ühe naisena püsti seistes saan teha nii palju,” ütles ta. „Saate valida [ainult] teatud hulga mägesid, kus surra.”

Kuigi Spartz oli praegusele ettepanekule vastu, ütles ta, et võib toetada paketti, mis sisaldab raha relvade jaoks, täiendavat järelevalvet ja rangemaid USA piirijulgeoleku eeskirju.

Valge Maja ametnikud on Spartzi mitu korda ja alles detsembris teavitanud, kus tema ja tema vabariiklastest kolleegid said küsida kõrgeimatelt valitsusjuhtidelt nende murede kohta. Nad on öelnud, et Bideni toetus Ukraina abile on kahepoolselt heaks kiidetud ja USA ametnikud jätkavad abi järelevalvet.

Demokraadid ütlesid, et lootsid alguses, et Spartz võiks mängida tugevamat rolli vabariiklaste toetuse tugevdamisel Ukrainale. Sõjapooldajad näevad rahas hästi tasuvat investeeringut, võrreldes raha ja vastusega, mida USA-lt nõutakse konflikti eskaleerudes.

„Tekkis tunne, et ta on üks vabariiklastest, kes on tõesti valmis Ukrainat aitama,” ütles demokraatide rahvasaadik Sara Jacobs, kes käis koos Spartziga Ukrainas mitu nädalat enne Venemaa sissetungi. „Kahjuks ei ole me näinud, kuidas ta vabariiklaste tõhusaks koondamiseks kasutaks oma isiklikke teadmisi riigist ja selle poliitikast.”

Spartzi mõju piirab ka tema lähedaste liitlaste puudumine Kongressis ja tema ettearvamatu käitumine. Üks vabariiklasest kolleeg ütles, et tema argumente vabariiklaste konverentsi koosolekutel võib olla nii raske järgida, et on tavaline, et inimesed lahkuvad, kui ta rääkima hakkab. Spartz ütles, et ta räägib kiiresti, kui on teema osas kirglik. Ta eitas, et on mässaja, ning kirjeldas end strateegilise ja sihikindlana.

Spartz oli üllatuslikult teisitimõtleja, kui ta keeldus eelmisel aastal esindaja Kevin McCarthyt toetamast enam kui pooles spiikri valimise 15 voorust. Ta ühines enamiku vabariiklastega, protesteerides kavade vastu kõrvaldada teatud demokraadid oma komisjonidest, öeldes, et „juhid peavad „lõpetama tsirkuse ja leiva” Kongressis ning hakkama valitsema”.

Indianapolise ülikooli poliitikateaduste professor Laura Merrifield Wilson ütles, et Spartzi konservatiivsed hoiakud sobivad valijatega hästi, kuid teda peeti ekslikult Ukraina konsensuse poolehoidjaks.

„Ma arvan, et ta ei saa olla see esindaja, kuigi tal on narratiiv, taust ja kogemused,” ütles ta.

Spartz oli teismeline, kui Ukraina Nõukogude Liidust iseseisvus. Ta ütles, et kasvas üles, kuulates lugusid sellest, kuidas kommunistlikud juhid muutsid elutingimusi hullemaks, sealhulgas näljahädast 1930. aastatel, mille tema vanaisa üle elas.

Kiievist kirdes asuvas Nosivkas sündinud Spartz kohtus oma abikaasa Jason Spartziga, kui too 1999. aastal läbi Euroopa reisis. Ta kolis varsti pärast seda USA-sse ja pärast raamatupidaja kraadi omandamist on ta töötanud rahanduse ja kinnisvara alal arenduses ja põllumajanduses.

Spartz valiti Kongressi 2020. aastal. Ta on üks kaheksast USA parlamendiliikmest, kes on sündinud Euroopas, kuid ainus, kes on pärit endisest Nõukogude riigist. Kampaania sõnum on tal „Stop Socialism”.

Veebruaris sõitis ta Müncheni riikliku julgeoleku konverentsile, et öelda Euroopa liidritele, et nad peavad suurendama oma toetust Ukrainale ja kulutama rohkem oma kaitsele.

Washingtonis asuva mõttekoja Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanem asepresident Seth Jones ütles, et Spartz on olnud üks vähestest seadusandjatest, kes on juhtinud tähelepanu Hiina ja Venemaa kasvavatele suhetele.

Spartz teatas 2023. aasta veebruaris, et kavatseb Kongressist lahkuda, öeldes, et soovib veeta rohkem aega oma kahe tütrega. Kuid ta muutis oma otsust aasta hiljem, osaliselt seetõttu, et ta ei usu, et ükski vabariiklaste kandidaatidest, kes kandideerivad tema kohale, teeks head tööd.

Nüüd suundub ta vabariiklaste eelvalimistele, mis on kavandatud 7. maiks. Vabariiklaste kõrgeim rivaal Chuck Goodrich, jõukas osariigi rahvasaadik, kes juhib Indianapolise elektritarnefirmat, on kulutanud reklaamidele üle 1,5 miljoni dollari, millest osa ründab Spartzi tema varasema Ukraina abi toetuse pärast.

„Victoria Spartz saatis 40 miljardit dollarit meie maksudollareid Ukrainale enne piirimüüri valmimist,” seisis 30-sekundilises reklaamis. „Miks paneb Victoria Spartz Ukraina esikohale?”

Hiljutised küsitlused, mille eest tasus Goodrichi kampaania, näitavad, et ta on Spartziga samal tasemel. OpenSecrets.org andmetel on Spartz 31. detsembri seisuga kulutanud umbes 220 000 dollarit.

„See on hea näide sellest, mis juhtub, kui teil on kulueelis,” ütles ajakirja Inside Elections toimetaja ja väljaandja Nathan Gonzales Goodrichi jõupingutuste kohta maalida Spartzi kui liiga keskendunut Ukrainale. „Kui edastate rohkem telereklaame, saate juhtida vestlust ja narratiivi,” ütles ta.