Ühendkuningriiki süüdistatakse selles, et see „aitab Venemaal maksta oma sõja eest Ukraina vastu”, jätkates rekordkoguste rafineeritud nafta importimist Kremli fossiilkütuseid töötlevatest riikidest.
Keskkonnauudiste veebi Desmog analüüsitud valitsuse andmed näitavad, et rafineeritud nafta import Indiast, Hiinast ja Türgist moodustas 2023. aastal 2,2 miljardit naela, mis on sama rekordväärtus kui eelneval aastal, võrreldes 434,2 miljoni naelaga 2021. aastal.
Venemaa on suurim toornafta tarnija Indiale ja Hiinale, samas kui Türgist on saanud üks suurimaid Venemaa nafta importijaid pärast seda, kui Kreml 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis, vahendab Guardian.
See toimub ajal, kui Venemaa on üha enam sihikule võtnud Ukraina energiataristu, kus vaid üksikud suuremad elektrijaamad pole veel kahjustada saanud ega hävitatud. Ühendkuningriigi poliitikud on teinud USA-s lobitööd 60 miljardi naela suuruse sõjalise abi andmiseks Ukrainale, mis lõpuks 20. aprillil läbi läks. Ühendkuningriigi välisminister David Cameron on propageerinud Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina sõjategevuses.
Vastuseks 2022. aasta sissetungile lubasid Ukraina liitlased loobuda Venemaa naftast ja gaasist. Ühendkuningriik keelas ametlikult Venemaa naftatoodete impordi alates 5. detsembrist 2022. Seaduselünk on aga võimaldanud Venemaa naftal jätkuvalt Ühendkuningriiki voolata.
Kuni Venemaa naftat rafineeritakse teises riigis, ei peeta seda enam Venemaalt pärinevaks, mis võimaldab tal kaubanduskeelust kõrvale hiilida. Selle tulemusena müüakse Venemaa naftat enne Ühendkuningriiki eksportimist liitlasriikidele töötlemiseks.
Kampaaniarühmitus Global Witness on nimetanud seda „pesuprotsessiks”, mis õõnestab Ukraina vastupanuvõimet Venemaale.
Indiast Ühendkuningriiki eksporditud rafineeritud nafta kogus on pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi dramaatiliselt tõusnud. 2021. aastal importis Ühendkuningriik riigist 402,2 miljoni naelsterlingi väärtuses rafineeritud naftat, mis kasvas 2022. aastal 1,82 miljardi naelani ja 2023. aastal oli see 1,5 miljardit naela.
Rafineeritud nafta import Hiinast on alates 2021. aastast kasvanud enam kui 20 korda – sama aasta 30,2 miljonilt naelsterlingilt 395,1 miljonile 2022. aastal ja 663,9 miljonile naelsterlingile aastal 2023. Samal ajal on Türgist pärit rafineeritud nafta impordi väärtus kasvanud 1,8 miljonilt naelalt 2021. aastal 60,3 miljonile naelsterlingile aastal 2023.
Global Witnessi vanemuurija Lela Stanley ütles: „Ühendkuningriiki voolab jätkuvalt miljoneid barreleid Venemaa naftast valmistatud kütust. Ainuüksi eelmisel aastal tõi see Kremlile sisse üle 100 miljoni naela. Ärge saage valesti aru: kuni valitsus selle lünga sulgeb, aitab Suurbritannia Venemaal maksta Ukraina-vastase sõja eest.”
„Head uudised? Me saame selle parandada. Ühendkuningriik peaks kohe tegutsema, et keelustada Venemaa naftast valmistatud kütuste import ja näidata oma siirast toetust Ukrainale,” sõnas ta.
Global Witnessi hinnangul imporditi Ühendkuningriiki 2023. aastal umbes 5,2 miljonit barrelit Venemaa toornaftast toodetud rafineeritud naftasaadusi, kusjuures enamiku impordist (4,6 miljonit barrelit) moodustas lennukikütus. Hinnanguliselt on Venemaaga seotud kütust kasutatud igal 20. Ühendkuningriigi lennul.
Ühendkuningriigi valitsuse andmed näitavad, et otsene naftaimport Venemaalt langes 2022. aasta esimese kvartali 1,5 miljardilt naelalt järgmisel aastal nullini.
See tõi kaasa fossiilkütuste impordi suurenemise autoritaarsetest naftariikidest. Ühendkuningriik kulutas 2023. aasta märtsile eelnenud aastal nafta ja gaasi impordile Alžeeriast, Bahreinist, Kuveidist, Liibüast, Katarist, Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest 19,3 miljardit naela, mida on 60% rohkem kui eelneval aastal.
Lisaks fossiilkütuste ostmisele naftariikidest on Ühendkuningriik ja EL ostnud rafineeritud Venemaa naftat näiteks India, Hiina ja Türgi kaudu.
Global Witness leidis, et EL importis 2023. aastal Venemaa toornafta töötlevatest rafineerimistehastest 130 miljonit barrelit. Kampaaniarühma hinnangul suurendasid need ostud Kremli maksutulusid tõenäoliselt 1,1 miljardit eurot.
Venemaa on praegu Hiina suurim toornafta tarnija, kaubavahetuse maht kasvas 2023. aastal 24% võrreldes aasta varasemaga.
Hiina ja India nafta- ja gaasiostud on aidanud stabiliseerida Venemaa majandust, mis kahanes 2022. aastal vaid 2,1%, mis on tunduvalt vähem kui prognoositud 12%.
India ei ole Venemaa nafta ostmise pärast häbenenud. Novembris ütles riigi välisminister Subrahmanyam Jaishankar, et Indiat tuleks tänada „naftaturgude pehmendamise” eest Venemaa nafta ostmise ja müümisega. „Selle tulemusena oleme globaalse inflatsiooniga tegelikult hakkama saanud. Nii et inimesed peaksid tänama,”sõnas ta.
Venemaa on India suurim naftatarnija, moodustades 40% naftaimpordist. Riik importis Venemaa naftat 2023. aasta aprillist septembrini keskmiselt 1,76 miljonit barrelit päevas, mis on enam kui kaks korda rohkem kui eelneval aastal.
Türgit on süüdistatud samuti Venemaa nafta „maskeerimises” ja selle Euroopasse eksportimises. USA senaatorid on isegi hoiatanud, et Türgi Dörtyoli tehase tarnitud nafta võis sattuda Ameerika sõjalaevadele. Türgi on praegu Venemaa ja Hiina järel suuruselt kolmas Venemaa toornafta ostja.
Energiajulgeoleku ministeeriumi ja Net Zero pressiesindaja ütles: „Pärast Putini ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse ja energia relvana kasutamist astusime viivitamatult samme Venemaa fossiilkütuste impordi lõpetamiseks, sealhulgas 2022. aasta detsembris jõustunud nafta ja naftatoodete keeld. Lisaks tõendite esitamisele, et kaubad ei ole Venemaa päritolu, peavad importijad nüüd lisama viimati lähetatud riigi, et välistada Venemaalt pärit nafta suunamine läbi teiste riikide. Pärast keelu jõustumist ei ole Ühendkuningriiki Venemaa naftat ega naftasaadusi imporditud.”
