Ukraina elanike arv Leedus väheneb. Mõned on Leedust lahkunud teistesse Euroopa riikidesse, kuid paljud on otsustanud vaatamata käimasolevale sõjale Ukrainasse naasta.
Kaunase bussijaamast lastega Ukrainasse lahkuv Marharita elas Leedus ligi aasta. Ta tuli Leetu oma abikaasa juurde, asus elama ja leidis töö. Aga kui ta sai Ukrainas parema pakkumise, otsustas ta tagasi pöörduda, vahendab lrt.lt.
„Ma lähen tagasi oma töö tõttu ja mul oli seal korter. Selle eest tuleb hoolitseda, sest teate, ma olen kinnisvara pärast mures,” ütleb Marharita.
Endiselt ei lenda lennukid Ukrainasse, kuid praegu sõidab ainuüksi Kaunasest kaheksa erinevat bussiliini, rohkem kui enne 2022. aasta veebruari.
„Kõik neist ei tööta igapäevaselt, aga 4–6 väljumist päevas. Nad lähevad erinevatesse linnadesse, nii Lääne-Ukrainasse, Lvivi, Kiievisse, aga ka Lõuna-Ukrainasse, Odessasse, Mõkolaivi,” räägib transpordifirma Kautra rahvusvaheliste vedude juht Edmundas Pavlovas.
„Paljud inimesed lahkuvad, sest siin Leedus on ukrainlastel vähe võimalusi,” ütleb Marharita. „Ja leedulastel endil on raske. Palgad on madalad, üürid kõrged. Minu palk oli 1000 eurot kuus ja korteri eest, laste riietamise ja toitlustamise eest tuleb maksta 300–400 eurot. See on väga keeruline.”
Leetu jäänud mehed lehvitavad bussijaamas lähedasi ära saates. Migratsiooniameti andmetel väheneb Leedus elamisloaga ukrainlaste arv. Seda tendentsi on täheldatud juba viimane aasta.
Eelmise, 2023. aasta jaanuaris oli Leedus ligi 95 000 elamisloaga ukrainlast. Tänavu jaanuaris oli neid umbes 86 000 ja aprillis vaid umbes 74 000. Neist üle poole moodustavad Leetu sõja eest varju otsima tulnud pagulased.
„Ukrainlased ei anna alati oma lahkumisest teada, seega on meil andmeid teistest EL-i riikidest,” märgib migratsiooniameti juht Evelina Gudzisnkatė. „Me teame, et mõned neist lähevad teistesse riikidesse, Saksamaale, Rootsi ja mujale, kuid teame ka, et suur osa neist on läinud tagasi Ukrainasse.”
Kümme ukrainlast töötab Kaunases külmutatud toiduainete poes. Ettevõtte asutanud ukrainlanna Natalia Faier, kes annab tööd kaasmaalastele ütleb, et algul oli keelebarjääri tõttu raske, kuid äri hakkab vaikselt hoogu võtma.
„Lahkujad on enamasti need, kes tulid mõnest teisest riigist, nad ei taha ühele kohale jääda, vaid otsivad paremaid võimalusi,” ütleb ta. „Ma arvan, et igas riigis on inimesi, kes otsivad paremat ja lihtsamat.”
Natalia meeskond on aga valdavalt alalised töötajad. Nad käivad aeg-ajalt Ukrainas oma perekondi külastamas, kuid nende sõnul on siiski liiga ohtlik lõplikult naasta.
„Ma jään magama ja ärkan üles, mõeldes oma kodumaale, tahan tagasi minna,” ütleb üks neist, Liudmõla Holunenko. „Aga mina olen pärit Donetski oblastist, täielikult hävinud, maani maha põlenud Bahmutist. Tahaks küll, süda tõmbab sinna… Elu näitab, kuidas läheb, aga praegu pole enam kuhugi tagasi pöörduda.”
„Kui sõda lõppeks täna, pakiksime kõik asjad ja läheksime otse tagasi, isegi oma varemetes majadesse. Me teaksime, et oleme kodus ja eesmärk on oma riiki uuesti üles ehitada. Arvan, et ka minu meeskond läheks hetkega laiali ja läheksime kõik koju,” usub Natalia.
Leedu migratsiooniameti andmetel registreeritakse iga päev kuni 30 Leetu saabuvat ukrainlast. Leedu elamisloaga välismaalastest moodustavad suurima osa Ukraina kodanikud, kellele järgnevad valgevenelased.
