Ukraina välisminister kiitis USA poliitikuid Ukrainale hilinenud 61 miljardi dollari suuruse sõjalise abi paketi heakskiitmise eest, kuid ütles, et lääneliitlased peavad tunnistama, et „rahu ajastu on Euroopas läbi” ja et Kiiev vajab võitluses Venemaa vastu paratamatult rohkem abi. Ta ütles, et Lääs peab minema ühisrindega Venemaa vastu.

„Halleluuja,” ütles Dmõtro Kuleba, kui küsiti tema reaktsiooni USA senati teisipäevasele lõpphääletusele. Ta ütles, et see oli „minu usk, et meil on positiivne tulemus”, mis põhines osaliselt religioossete konservatiivide kasvatamisel, kuid Lääs peab oma kaitsetööstust edasi arendama.

Rääkides väljaandega Guardian enne USA teadet abipaketi esimesest osast, sealhulgas õhutõrjest, suurtükivägedest ja soomusmasinatest ütles Kuleba, et varude rindejoonele toimetamine on „ainult logistika küsimus”. USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud on teatanud, et osa laskemoona on Euroopas juba kohal ning Joe Biden ütles täna kolmapäeval, et need jõuavad kohale mõne tunniga.

Kuleba ütles ka, et Ukraina on tuvastanud seitse Patrioti õhutõrjesüsteemi, mida saaks kasutada tsiviilelanike kaitsmiseks väljaspool Kiievit asuvates suurlinnades. Üks oli saadud Saksamaalt, veel neli oli leitud ja läbirääkimised käivad, ütles Kuleba, ja veel kaks on tema vaateväljas.

Ajakirjanduse teated näitavad, et Kreeka ja Hispaania kaaluvad Patrioti tarnimist, samas kui Poola ja Rumeenia omavad samuti neid  patareisid. Kuleba lisas, et kaheksas süsteem võiks tulla USA-st. „Ma arvan, et USA armeel on ilmselt üks varuks,” ütles ta.

Läbirääkimised nende saamiseks olid keerulised, sest „riigid, kes opereerivad neid Patriote, teevad tehinguid kompsensatsiooni ja hüvitise osas”, ütles Kuleba, kuid lisas: „Arvestades meie tehtud edusamme, ei kahtle ma, et Patriotid saabuvad ja Saksamaa peab olema kiidetud esimese sammu tegemise eest.”

Ta ütles, et sellised linnad nagu Harkiv, mida on sel aastal korduvalt pommitatud ja mille elanikud on hirmust mujale kolinud, võivad „elada rahus ja nende tööstuslik tootmine jätkub”, kui Ukraina liitlased võtavad omaks karmima lähenemisviisi tema riigi abistamiseks.

Ta ütles, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutas esmaspäeval Bideniga sõjalist abi.

Kuleba ütles, et Ukraina liitlased peaksid „ukrainlastele kaastunde avaldamise ning taastamisele kaasaaitamise lubamiselt üle minema inimkaotuste ja riigi hävitamise ärahoidmisele”.

Ta ütles, et USA sõjalise abi taastamisest, mida Donald Trumpiga ühinenud vabariiklased kuude kaupa kinni hoidsid, ei piisa Venemaa alistamiseks. „Ükski pakett ei suuda venelasi peatada. Venelasi peatab kogu Ukraina ja kõigi selle partnerite ühisrinne.”

Kuleba ütles, et Lääs peab suurendama relvatootmist, nagu seda tegi Ukraina, sest Venemaa on selles osas ees. Venemaa ületab Ukrainat suhtega umbes 10:1, samal ajal kui Ukrainal napib õhutõrjet.

„Kui ma näen, mida saavutas Venemaa oma kaitsetööstuse baasi ülesehitamisel kahe sõja-aastaga ja mida on saavutanud Lääs, siis ma arvan, et Lääne pool on midagi valesti,” ütles Kuleba. „Lääs peab mõistma, et rahu ajastu on Euroopas läbi.”

Välisminister ütles, et Ukraina liitlaste sõjatööstuse toodangu tipptaset oodatakse alles 2024. aasta lõpus. Enamik vaatlejaid arvab, et sõda ei lõpe niipea ja see jätkub järgmisel aastal. Venemaa alustab suvist pealetungi ja arvatakse, et ta koondab võitluseks täiendavalt 100 000 inimest.

Kuleba kiitis USA parlamendi Esindajatekoja vabariiklasest spiikrit Mike Johnsonit laupäevase ajaloolise hääletuse tagamise eest Kongressis, mis kiitis heaks abipaketi, mis oli varem kahtlane.

„Ma arvan, et Mike Johnson tegi Ameerikale ja maailmale head,” ütles ta. Küsimusele, miks ta arvas, et Johnson pärast kuus kuud abi andmisele vastuseisu meelt muutis, arvas Kuleba, et religioon võis selles rolli mängida.

Kuleba ütles, et esimene märk selle kohta, et Johnson võib olla valmis paketti heaks kiitma tuli detsembris. Evangeelne kristlane Johnson saatis videosõnumi toetuseks Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki poolt kokku kutsutud palvehommikusöögile Kiievis.

Johnson tegutses lõpuks veendunult, ütles Kuleba. „See tulenes tema sügavatest veendumustest, mitte poliitilisest otstarbekusest.”

Kuleba väitis, et Trump oli enne hääletust sattunud tema enda erakonnas Ukraina skeptikute surve alla, kuid lõpuks vaikis. Ta ütles, et Kiiev ei tee Trumpi teiseks ametiajaks erilisi ettevalmistusi.

„Ma ei tea, mis homme juhtub või kuidas USA poliitiline eliit käitub. Mida me õppisime Donald Trumpi esimesest presidendiks olemisest on see, et igast kriisist on alati väljapääs,” ütles ta.

„Oleme alates 2014. aastast [kui algas sõda Venemaaga] näinud nii palju asju, et oleme liialdamata kõigeks valmis.” Ta tunnistas, et tema isiklik suhtlus Trumpi meeskonnaga oli minimaalne – „kiire vestlus” -, kuid märkis, et Zelenski kutsus Trumpi Kiievit külastama.

Kuleba suhtub tõrjuvalt nendesse, kes väidavad, et pärast enam kui kaks aastat kestnud täiemahulist sõda on Ukrainal aeg läbirääkimisi pidada. Ta ütles, et aastatel 2014 kuni 2022 toimus Kremliga 200 läbirääkimiste vooru.

Mõned vaatlejad toetasid rahu naiivsusest, uskus ta. Teised „mängisid Putini eest”. Kolmas kategooria „ei mõistnud Venemaad” ega selle presidenti. Ta ütles, et nad olid ekslikult veendunud, et kuradiga on vaja läbi rääkida.

Minister ütles, et Putin alustab sisukaid kõnelusi ainult siis, kui tema sõjaline positsioon on „kokkuvarisemisele lähedal”. Selleni jõudmiseks peab Ukraina järgima kahekordset strateegiat: „edu lahinguväljal” ja riikide koalitsioon, et toetada Zelenski rahuvalemit, milleks on Venemaa taganemine, reparatsioonid ja sõjakuritegude tribunal.

Kuleba ütles, et teisipäeval teatatud samm välismaal elavate mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste konsulaarteenuste lõpetamise kohta puudutab õiglust ajal, mil „kaevikus olevad mehed on väga väsinud”.

„Nad ei mõista, miks valitsus ei püüa sõjategevusse rohkem inimesi kaasata,” ütles ta. Kuleba ütles, et pole selge, kui palju ukraina mehi tagasi tuleb, kuid väljaspool riiki olevate inimeste puhul on vastuvõetamatu „restoranides maha istuda”, samal ajal kui teised surevad.

Esmaspäeval Poolas peetud kõnes lubas Rishi Sunak Ukraina armee toetuseks täiendavalt 500 miljonit naela, mis on Ühendkuningriigi seni suurim panus. Kuleba ütles, et ei oota, et see muutub, kui leiboristid tänavused üldvalimised võidavad öeldes, et Suurbritannia kuulub „eliitriiki”, kus toetus Kiievile ületab poliitilise tsükli. Ta ütles, et on kohtunud Briti varivalitsuse välisministri David Lammyga, kuid pole veel rääkinud leiboristide liidri Keir Starmeriga.

Kuleba ütles, et ta ei tea, kui kaua sõda Venemaaga kestab, ja teel kontorisse – Stalini-aegsesse hoonesse Kiievi kullakupliga Püha Miikaeli kloostri kõrval – möödus ta matuserongkäigust.

„Iga kord, kui möödun sõduri matustest, kahe- ja kolmekordistan oma jõupingutusi, et see Ukraina võiduga lõpule viia,” ütles ta. „Ma arvan, et selle sõja lõpus jääb ellu ainult üks pool ja see on Ukraina. Aga kui ma ütlen jääb ellu, ei pea ma silmas seda, et Venemaa lakkab eksisteerimast riigina.”