Ukraina on oma sõjas Venemaaga jätnud USA-st tarnitud lahingutankid Abrams M1A1 praeguseks kõrvale, osaliselt seetõttu, et Venemaa droonisõda on muutnud nende tegevuse ilma avastamise või rünnaku alla sattumiseta liiga keeruliseks, ütlesid kaks USA sõjaväeametnikku agentuurile Associated Press.

USA nõustus 2023. aasta jaanuaris pärast Kiievi agressiivset kuudepikkust kampaaniat Ukrainasse saatma 31 Abramsit väites, et tankid, mis maksavad umbes 10 miljonit dollarit tükk, on üliolulised, et läbida Venemaa rindeliine.

Kuid lahinguväli on sellest ajast saadik oluliselt muutunud, eelkõige Venemaa seire-  ja ründedroonide laialdase kasutamise tõttu. Need relvad on muutnud Ukraina jaoks tankide kaitsmise raskemaks, kui Venemaa droonid või mürsud need kiiresti avastavad ja hävitavad.

31 saadetud tankist 5 on Venemaa rünnakute tõttu juba kaotatud.

Droonide levik Ukraina lahinguväljal tähendab, et „pole avatud maad, millest saaks lihtsalt läbi sõita ilma avastamist kartmata”, ütles kõrge kaitseametnik neljapäeval ajakirjanikele.

Ametnik soovis jääda anonüümseks, et anda enne reedest Ukraina kaitsekontaktrühma koosolekut värskendusi USA relvatoetuse kohta Ukrainale.

Praeguseks on tankid rindejoonelt ära viidud ja USA töötab koos ukrainlastega taktika muutmiseks, ütlesid staabiülemate ühendkomitee aseesimees admiral Christopher Grady ja kolmas kaitseametnik, kes kinnitas äraviimist anonüümsuse tingimusel.

„Kui mõelda sellele, kuidas sõda on arenenud, võib massiline soomus olla ohus keskkonnas, kus mehitamata õhusüsteemid on kõikjal olemas,” ütles Grady sel nädalal AP-le antud intervjuus, lisades, et tankid on endiselt olulised.

„Nüüd on võimalus seda teha,” ütles ta. „Teeme koostööd oma Ukraina partneritega ja teiste partneritega kohapeal, et aidata neil mõelda, kuidas neid saaksid kasutada sellises muutunud keskkonnas praegu, kus kõik on kohe näha.”

Uudised tankide rindelt äratoomise kohta saabuvad ajal, mil USA tähistab kahe aasta möödumist Ukraina kaitsekontaktrühma loomisest, umbes 50 riigist koosnevast koalitsioonist, mis kohtub kord kuus, et hinnata Ukraina lahinguvälja vajadusi ja teha kindlaks, kust leida Ukraina kaitseks vajalikku laskemoona, relvi või hooldust.

Hiljutised abipaketid, sealhulgas president Joe Bideni kolmapäeval allkirjastatud 1 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett peegeldavad ka Ukraina vägede laiemat lähtestamist arenevas võitluses.

USA teatab reedel, et annab Ukrainale ka umbes 6 miljardi dollari väärtuses pikaajalist sõjalist abi, ütlesid USA ametnikud ja lisasid, et see hõlmab Patrioti õhutõrjesüsteemide jaoks palju nõutud laskemoona. Ametnikud soovisid jääda anonüümseks, et arutada üksikasju, mida pole veel avalikustatud.

1 miljardi dollari suurune pakett rõhutab droonide vastu võitlemise võimalusi, sealhulgas 0,50-kaliibrilisi padruneid, mis on spetsiaalselt kohandatud droonisüsteemide vastu võitlemiseks; täiendav õhutõrje ja laskemoon; ja hulgaliselt alternatiivseid ja odavamaid sõidukeid, sealhulgas Humveesid, Bradley jalaväe lahingumasinaid ja miinikindlaid varitsussõidukeid.

USA kinnitas ka esimest korda, et tarnib ATACMS-itena tuntud kaugmaa ballistilisi rakette, mis võimaldavad Ukrainal rünnata sügavale Venemaa okupeeritud aladele, ilma et oleks vaja edasi liikuda ja olla täiendavalt kokku puutunud kas droonide tuvastamise või tugevdatud Venemaa kaitsega.

Kuigi droonid on märkimisväärne oht, ei ole ukrainlased võtnud kasutusele taktikat, mis oleks võinud tanke tõhusamaks muuta, ütles üks USA kaitseametnikest.

Pärast teatamist, et 2023. aasta jaanuaris antakse Ukrainale Abramsi tankid, alustas USA samal kevadel Saksamaal Grafenwoehri armeebaasis ukrainlaste väljaõpet, kuidas neid hooldada ja kasutada. Samuti õpetasid nad ukrainlastele, kuidas neid kasutada kombineeritud relvasõjas – kus tankid tegutsevad osana süsteemist, mis ühendab edasiliikuvaid soomusvägesid, koordineerides liikumisi ründetule, jalaväevägede ja õhujõududega.

Kevade edenedes ja Ukraina kauaoodatud vastupealetungi seiskudes peeti Venemaa kindlustatud liinide murdmiseks hädavajalikuks Abramsite lahinguväljale toomist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas septembris oma Telegrami kanalis, et Abramsid saabusid Ukrainasse.

Sellest ajast peale on Ukraina neid aga kasutanud vaid piiratud määral ega ole kombineeritud relvasõda oma operatsioonide osaks võtnud, ütles kaitseametnik.

Hiljuti taganedes Ukraina idaosa linnast Avdijivkast, mis oli kuude jooksul intensiivsete lahingute keskmes, kaotati Venemaa rünnakute tõttu mitu tanki, ütles ametnik.

Kongressi pikaajaline viivitus Ukrainale uue rahastamise andmisel tähendas, et tema väed pidid laskemoona säästma ja mõnel juhul suutsid nad tagasi tulistada vaid üks kord iga viie või enama korra kohta, kui nad olid Vene vägede sihtmärgiks.

Avdijivkas olid Ukraina väed halvasti relvastatud ja võitlesid Vene liugpommide ja tapjadroonide vastu mis tahes laskemoonaga, mis neil alles oli.