Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba soovib Läänelt saada täiendavaid, jõude seisvaid Patrioti õhutõrjepatareisid. Ja ta ei küsi neid enam heaga.

„Kena ja vaikne diplomaatia ei töötanud,” ütles Kiievi kõrgeim diplomaat Kuleba sel nädalal antud intervjuus ajalehele Washington Post.

USA loodud õhutõrjesüsteem Patriot, mille patarei maksab rohkem kui miljard dollarit, on olnud Ukraina relvasoovide nimekirja tipus alates sellest, kui Venemaa enam kui kaks aastat tagasi tungis. Kiiev sai oma esimesed Patrioti patareid eelmise, 2023. aasta suvel, kuid kolmest, mis tal praegu on, ei piisa kogu riigi kaitsmiseks Venemaa suurenenud õhupommitamise eest.

Nii et sõjaaegses valitsuses, mis tegi igale oma kõrgele ametnikule ülesandeks teha lobitööd Lääne liitlaste juures, et saada rohkem relvi, delegeeris president Volodõmõr Zelenski välisminister Kulebale kindla tee – veenda Patriote omavaid riike neid üle andma.

Kuleba rõhutas korduvalt, et tema ja Ukraina on tänulikud julgeolekuabi eest, mida paljud riigid on juba teinud, kuid ta on hakanud ka avalikult väljendama frustratsiooni nende jätkuva toetuse piiride üle.

Lääne abi on viimastel kuudel vähenenud – eriti USA-lt, Ukraina suurimalt toetajalt, kus vabariiklased parlamendis Kongressis on mitu kuud blokeerinud president Bideni pakutud ligikaudu 60 miljardi dollari suurust paketti.

Väljakutsed, millega Kuleba praeguses kampaanias silmitsi seisab, sümboliseerivad Ukraina rasket olukorda selles edasises sõjas: riigi ellujäämine sõltub endiselt tema partneritest, kes pakuvad relvi, kuid vähesed neist partneritest näivad mõistvat kiireloomulisust täielikult. Kuleba ütles, et loodab, et tema uus karmima kõnega diplomaatia stiil murrab läbi.

„Jah, inimesed võivad mind vihata ja ma võin suhteid rikkuda,” ütles Kuleba. „Teine osa minust ütleb, et diplomaatia on seotud erasuhetega. Siis aga käskisin sellel osal vait olla ja see osa minust, kes tahtis otse välja öelda, hakkas rääkima. Oleme kõike proovinud ja tundub, et miski ei tööta.”

Kuleba ütles, et tema meeskond on tuvastanud enam kui 100 jõude seisvat Patrioti – mõnel naaberriigil on sadamat või lennuvälja valvamas rohkem kui üks patarei. Zelenski sõnul on Ukrainal vaja neid 26, et luua Ukraina kohal õhukilp, kuid Kuleba on esialgu keskendunud seitsme võimalikult kiirele hankimisele. See kataks Ukraina suurimad linnad ja jätaks vähemalt ühe vabaks lahinguväljale lähemale, kus Venemaa lennundus on karistanud Ukraina vägesid kohapeal juhitavate pommidega.

Kuleba ütles, et tal on raske mõista mõne riigi vastuseisu vähemalt ühe oma süsteemi üleviimisele Ukrainasse.
Hiljutisel kohtumisel Brüsselis, kus tähistati NATO 75. aastapäeva, ütles Kuleba kohalolijatele karmilt: „Mul on kahju sünnipäevapidu ära rikkuda, kuid kes suudaks uskuda, et maailma võimsaim sõjaline liit ei suuda leida seitset Patrioti patareid, et neid pakkuda ainsale riigile maailmas, kes võitleb iga päev ballistiliste rünnakutega?”

Kuleba naljatas, et kohtumisel olid kõige õnnelikumad ministrid, kes võisid öelda, et neil pole riigis Patrioti patareisid. „Aga need, kellel need on, tunnevad end ebamugavalt,” ütles ta.

Kuleba ütles, et on kindel, et Ukraina saab lõpuks rohkem Patrioti süsteeme, kuid viivitused maksavad ukrainlastele elusid.

Venemaa on viimastel nädalatel suurendanud rünnakuid Ukraina kriitilise infrastruktuuri vastu, põhjustades elektrikatkestusi mõnes linnas, sealhulgas Harkivis. Kiiev keskendub õhutõrje suurendamise taotluses Patriotile, sest see on ainus relv, mis suudab kinni pidada ja hävitada Venemaa hüperhelikiirusega ballistilisi rakette nagu Kinžal.

Kuigi Ukrainal on pealinna Kiievi lähedal vähemalt üks Patrioti patarei, on ta viinud vähemalt ühe kahest ülejäänust rindele lähemale, et võidelda Venemaa suurenenud juhitavate õhupommide kasutamise vastu.
Patriot ise on Venemaa jaoks esmatähtis sihtmärk ja vähemalt üks Ukraina patareidest on kannatada saanud. Pärast seda on seda remonditud.

Suurem osa Ukraina õhutõrjetest pärineb Nõukogude Liidust, näiteks süsteem S-300, mille laskemoona toodetakse peamiselt Venemaal või Moskvale sõbralikes riikides. Need nõukogudeaegsed süsteemid vananevad lõpuks, kuna Ukrainas hakkab otsa saama laskemoon, mis muudab riigi julgeolekuolukorra veelgi kohutavamaks.

Kuleba sõnul tuvastas Kiiev veel neli riiki Euroopas ja Aasias, kus on Patriotid, mille võiks viivitamatult Ukrainale üle kanda, kuna USA 60 miljardi dollari suurune pakett on seiskunud, ütles Kuleba. Sellegipoolest ei ole ta lõpetanud lobitööd ameeriklaste seas, et nad saadaksid mõned enda omad.

Korrates hoiatust, et ta hindab Washingtoni poolt juba tarnitud relvi, ütles Kuleba: „Kas te siiralt usute, et kogu USA armeel pole üht Patriotide tagavarapatareid, mis poleks lahinguteenistuses ja mida ei saaks Ukrainale anda? Mina mitte.”

USA-l palutakse sellest hoolimata oma rolli täita. Laskemoona – ehkki suhteliselt väikestes kogustes – toodetakse seal. Ja enne, kui mõni riik patarei üle annab, küsib ta Washingtonilt luba. Enamik riike soovib, et Washington kohustuks asendama kõik Patriotit, mille nad võivad Ukrainale anda.

Kuleba on isegi survestanud riike Patriote Ukrainale laenuks andma, lubades patareid tagastada niipea, kui seda nõutakse. Ja ta tunnistas, et tundis sügavat pettumust.

„Tunnen, et peksan oma pead vastu seina, kuigi olen diplomaat, ja see tähendab, et pean seina telliskivi haaval lahti võtma,” ütles Kuleba. „Aga kuna selline diplomaatia ei tööta, siis tahaks vastu seina lüüa. Ma lihtsalt ei saa aru, miks midagi ei juhtu.”

Kuleba ütles, et tema taktika muutus sai alguse kaks nädalat tagasi, kui inimesed Kiievis ehmatasid vähem kui minut pärast võimalikust rünnakust märku andva õhurünnaku sireeni kuulmist.

Tavaliselt on peavarju otsimiseks olnud rohkem aega. Seekord saatis Venemaa välja ballistilised raketid. Nad püüti kiiresti kinni – peaaegu kindlasti Patrioti rakettidega. Kulebal oli aga teistsugune reaktsioon: kui see võib juhtuda Kiievis, Ukraina kõige paremini kaitstud linnas, siis kujutage ette terrorit, millega seisavad silmitsi kõik väljaspool pealinna elavad inimesed.

„Probleem on selles, et inimesed on lihtsalt harjunud sõjaga, mis seal kusagil toimub,” ütles Kuleba. „Tunne, et selle sõja lõpetamiseks Ukraina võiduga on vaja regulaarselt teha erakorralisi otsuseid, on kadunud.”