USA ei tule enam sõja korral Euroopale appi, kuna fookus on Aasial, ütles suure Saksa relvatööstuse Rheinmetall juht Armin Papperger intervjuus väljaandele Financial Times.

Saksamaa suurima relvatööstuse ettevõtte Rheinmetall juht on kutsunud Euroopa riike üles loobuma oma riigi tegijate eelistamisest ning ehitama suuremaid spetsialiseerunud kaitsegruppe, et konkureerida USA rivaalidega.

Armin Papperger ütles ühes varasemas intervjuus, et kui Euroopa soovib tihedamat kaitsekoostööd, peavad riigid spetsialiseeruma erinevat tüüpi sõjatehnikale.

„Sel pole palju mõtet, kui me valime näiteks paremuselt teise või kolmanda tehnoloogia, sest üks riik tahab seda” natsionalistlikel põhjustel, ütles ta Financial Timesile. „See on kõige keerulisem arutelu, mida nad valitsuse tasandil peavad.”

„Me vajame Euroopas suuri ettevõtteid,” lisas 61-aastane baierlane.

EL-i juhtide jõupingutusi kaitsekoostöö tugevdamiseks on takistanud tööstuse killustatus. Euroopa relvafirmad konkureerivad omavahel, sõjalisi eelarveid kontrollitakse riiklikul tasandil ning üksikud riigid soovivad säilitada kontrolli strateegiliste tarneahelate, tehaste, töökohtade ja tehnoloogilise eelise üle.

Üks näide edukast piiriülesest koostööst on Euroopa suurim raketitootja MBDA, mis kuulub Ühendkuningriigi ettevõttele BAE Systems ja Euroopa lennunduskontsernile Airbus, millest kumbki omab 37,5 protsenti osalust, ülejäänud osa kuulub Itaaliale Leonardole.

Euroopa rutt oma armeed taasrelvastada on olnud õnnistuseks sellistele ettevõtetele nagu Rheinmetall, mis toodab jalaväe lahingumasinaid, lahingudroone ja Leopard 2 tankil asuvat sileraudset relva.

Aastal 1889 asutatud Düsseldorfis tegutsev ettevõte tegi äri Venemaaga, kuni Saksamaa valitsus võttis 2014. aastal ekspordilitsentsi pärast Ukraina poolsaare Krimmi annekteerimist Kremli poolt.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Rheinmetalli aktsia hind tõusnud enam kui viiekordseks ning ettevõte eeldab, et 2024. aasta lõpuks on NATO liikmetelt ja tema liitlastelt tellimuste mahajäämus 60 miljardi euro väärtuses. Papperger müüs eelmisel kuul aktsiaid väärtuses peaaegu 5 miljonit eurot – veidi üle 6 protsendi tema koguosalusest ettevõttes.

Rheinmetall on taaselustanud oma ambitsioonid piirkonna laialivalguvat kaitsetööstust veelgi konsolideerida. Eelmisel aastal viis ettevõte lõpule oma Hispaania konkurendi Expal ülevõtmise 1,2 miljardi euro väärtuses, mis kindlustas tema liidripositsiooni laskemoona tarneahelas. 18. märtsil nõustus ta ostma Hollandi lahingutegevuses kasutatavate mehitamata maismaasõidukite tootja Reeqi avalikustamata summa eest.

Papperger, kes kutsus EL-i üles kaaluma samaväärset kaitsesüsteemi Iisraeli raudkupli kaitsesüsteemiga, suhtub positiivselt Saksamaa sõjalise taasärkamise või „Zeitenwende” projekti, mida kantsler Olafi Scholz on nimetanud riigi epohhiloovaks muutuseks pärast Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu. Kaitseminister Boris Pistoriuse sõnum oli nüüd piisav, et Rheinmetall otsustas tootmist suurendada, ütles Papperger Saksa väljaandele Spiegel selle aasta alguses.

Samal ajal kui teised Saksa kaitsetöövõtjad on kurtnud Berliini konkreetsete tellimuste puudumise üle, ütles Papperger, et Rheinmetall suutis tänu investeeringutele võimsust kiiresti kasvatada – ettevõte toodab järgmisel aastal uutel tootmisliinidel 700 000 suurtükimürsku võrreldes 70 000 mürsuga enne 2022. aastat.

„Ma arvasin alati, et elu on ohtlik ja maailm on ohtlik,” ütles Papperger, kes on Rheinmetallis töötanud alates 1990. aastast. „Seetõttu investeerisime varakult,” lisas ta, viidates investeeringutele Ungaris, Austraalias ja Ühendkuningriigis.

Tootmisvõimsuse lokaliseerimine ja kasvatamine paljudes riikides oli tulevaste tellimuste jaoks oluline, lisas ta. „Te peate riikidele midagi tagasi andma… see on see, mida ma praegu peaministritega arutan,” märkis ta.

Kui Donald Trump saab USA presidendiks, on surve Saksamaale suurem, ütles Papperger, kuid võidujooks riigi sõjalise tugevuse taastamiseks jätkub sõltumata sellest, kes on Valges Majas.

„USA keskendub rohkem Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnale kui Euroopale,” ütles ta. Kui „väga riskantne olukord” piirkonnas põhjustab täiemahulise relvakonflikti, keskendub USA Aasiale ja siis on Euroopa täiesti üksi.

Viimastel aastakümnetel on Euroopa liidrid pidanud enesestmõistetavaks, et USA tuleb kontinendile sõjalise ohu korral appi, kuid „seda enam ei juhtu”. ütles Papperger. USA, kus vabariiklastest seadusandjad on blokeerinud sõjalise abi Ukrainale, on saatnud „väga selge sõnumi”, mis on „me ei maksa enam teie eest”.

Kuid USA kaitsevõime seisab silmitsi oma väljakutsetega, kusjuures Papperger tõi välja kasvava poliitilise polariseerumise. „USA järgmise presidendi suur ülesanne on need kaks osapoolt rohkem kokku viia. On halb, kui maailma suurim majandus – ja suurim kaitsejõud – on lõhestunud riik,” ütles ta.