Üldise käibemaksumäära tõus 24 protsendilt 25,5 protsendile järgmisel, 2025. aastal tähendab rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt riigile ligikaudu 920 miljoni euro suurust lisatulu aastas.
Rahandusministeeriumi arvutuses on eeldatud, et maksutõusude tõttu peaksid oma tarbimist korrigeerima just madala sissetulekuga inimesed, vahendab Iltalehti.
Majandusteadlaste üldine arusaam on, et käibemaksutõus toob riigile sisse ligilähedaselt sellise summa, mille võrra maksu tõstetakse.
Inimesed peavad lihtsalt kulutama, selgitas ametiühingute keskliidu SAK peaökonomist Ilkka Kaukoranta teisipäeval Iltalehtile.
Käibemaksu laekus eelmisel, 2023. aastal maksuameti andmetel 21,28 miljardit eurot. Suurem osa käibemaksu laekumisest tuleb üldise käibemaksumäära alusel tarbimisest.
Üldise käibemaksumäära tõus ei pruugi langeda täielikult tarbija kanda. Olenevalt maksustatava kauba nõudluse ja pakkumise hinnaelastsusest jääb maks tarbija ja/või tootja kuluks, seisab rahandusministeeriumi maksu-uuringus.
Kaudne maksustamine, mida ka käibemaks on, rahandusministeeriumi hinnangul tulujaotusele rangelt võttes mõjusid ei avalda, sest kaudsed maksud leibkondade sissetulekuid otseselt ei mõjuta.
Kaudsetel maksudel on aga otsene mõju kodumajapidamiste ostujõule ning see mõju mõjutab leibkondi erineval viisil olenevalt sissetuleku kategooriast.
Sissetulekute osas mõjutavad kõigi maksumäärade tõusud suurema tõenäosusega madala sissetulekuga inimesi.
Sissetuleku kategooriate vahelised erinevused ei ole aga rahandusministeeriumi hinnangul olenevalt maksumäärast eriti suured.
Sotsiaaltoetuste arvestamine tasakaalustab selgelt maksutõusust tulenevad erinevused sissetuleku kategooriate vahel ja võib kohati muuta mõju progresseeruvaks, mille puhul on tõus suunatud suhteliselt rohkem kõrge sissetulekuga inimestele, märgib rahandusministeerium oma maksu-uuringus.
Käibemaksu tõus tõstab hindu ja kiirendab seeläbi tarbijahinnaindeksi muutust. Teatud sotsiaaltoetused on seotud tarbijahinnaindeksi muutustega, mistõttu maksutõus tõstab nende toetuste taset.
Vähendatud maksumäär 14 protsenti kehtib toidule, söödale ning restorani- ja toitlustusteenustele. Need pääsevad käibemaksutõusust, mis on madala sissetulekuga inimeste jaoks hea.
Rahandusministeeriumi andmetel kulutavad kõige kõrgema sissetulekuga inimesed toidule umbes 7 protsenti oma kasutatavast sissetulekust, samas kui madalaima sissetulekuga inimesed kulutavad toidule üle 15 protsendi oma kasutatavast sissetulekust.
Tervishoid ja arstiabi, sotsiaalhooldus ja haridus, finants- ja kindlustusteenused, kinnisvara müük ja rentimine ning hasartmängud on käibemaksu mõju alt täiesti väljas. Soomes jääb umbes kolmandik kodumajapidamiste tarbimisest väljapoole käibemaksubaasi.
Valitsuse põhisuund on olnud see, et ta viib ellu tööturureforme ja kärbib sotsiaaltoetusi viisil, mis mitte ainult ei vähenda avaliku sektori kulutusi, vaid parandab ka tööhõivet, kui töötamine muutub sotsiaaltoetustest elamisega võrreldes veelgi tulusamaks.
Rahandusministeerium on hinnanud, et käibemaksu tõus nõrgendab veidi tööhõivet. Ministeeriumi hinnangul vähendab maksutõus hõivatute arvu eelkõige kaubanduses, majutuses ja ehituses.
