Tamperest tuli teisipäeval, 23. aprillil uudis, mida märgati eriti Venemaal. 1946. aastast linnas tegutsenud Lenini muuseum suletakse novembris. See on ainus muuseum maailmas väljaspool Venemaad, mis kannab Nõukogude Liidu rajaja Vladimir Lenini nime.
Muu hulgas teatab Vladimir Putini administratsiooni toetav ajaleht Moskovski Komsomolets, et sulgemise põhjuseks on kas Ukrainast levinud „dekommuniseerimisviirus” või Soome NATO liikmelisus, vahendab Iltalehti.
Mõlemad variandid on tee hävinguni. See ei ole võitlus kommunismi ega venelaste vastu, kirjutas väljaanne.
Sulgemise tõi välja ka kommunistlikku parteid esindav Vene riigiduuma liige Nikolai Arefjev, kes väitis, et muuseumi sulgemine oli USA juhis ja ajalugu hävitav otsus.
Muuseumi juhataja Kalle Kallio ei osanud arvata, millise reaktsiooni see otsus Venemaal põhjustab.
Ma ei arvanud, et Venemaa sellele niimoodi reageerib. Nad peavad seda Venemaa-vastaseks sammuks. Ma tõesti ei oodanud seda, sõnab ta.
Venemaal pole õrna aimugi, mida me siin teeme ja Putinit kommenteerime, ütleb Kallio.
Kalliot üllatas enim muuseumi sulgemise seotus USA ja riigi luureteenistuse CIA-ga.
Eriti huvitav on see, et olen CIA agent. Ma ei olnud selleks iseloomustamiseks valmis. Aga kõik on oodatud! Kivi mureneb, sõnab ta.
Lenini muuseum tegutseb Tampere töölismajas, kus Lenin ja tema järglane Jossif Stalin kohtusid 1905. aasta detsembris esimest korda.
Täpsemalt tutvustab muuseum Soome ja Nõukogude Liidu suhteid kuni 1991. aasta liidu kokkuvarisemiseni. Muuseumi asutamine vahetult pärast Teist maailmasõda oli tingitud sellest, et Soomel tuli iseseisvuse säilitamiseks luua sõbralikud suhted Nõukogude Liiduga.
Kallio eitab, et Lenini muuseumi sulgemise taga oli väline surve.
Oleme siin õppinud üsna karmid olema, sest see on Soome vihatuim muuseum. Näiteks 1970ndatel aastatel üritati seda õhku lasta.
Lenini-nimelise muuseumi sulgemise põhjuseks on asjaolu, et isikukultus tänapäeval enam ei toimi. Lisaks on muuseumi tegevus tekitanud inimestes palju ebakindlust.
Nimi on toonud rohkem kahju kui kasu. Inimestel on igasuguseid ettekujutusi sellest, mida siin tehakse, sõnab Kallio.
Väike vähemus tagasiside andjatest on selle vastu. Ühed arvavad, et oleme Nõukogude Liidu suhtes sümpaatsed, teised aga fašistid, mainib muuseumi juht.
Ka muuseumi sulgemise otsust on vastu võetud erinevalt.
Näiteks Kaarina Hazard kommenteeris Yle ümarlauas, et kustutame ajalugu. Samamoodi on mõned õnnelikud, et Lenini isiku kummardamine lõpeb.
Kallio märgib, et ajalugu ei kustu, sest muuseumi tegevus jätkub veidi teistsugusel kujul. Lihtsalt Lenin ja Stalin on veidi väiksemas rollis.
Järgmise, 2025. aasta veebruaris avaneb muuseumi asemel uus näitus nimega Nootti, mis käsitleb Soome ja Venemaa kahepoolseid suhteid 1917. aastast tänapäevani.
Meie fookus muutub veidi. Lähtepunkt ei ole enam Lenini ja Stalini kohtumine Tamperes, sõnab ta.
Olen täiesti kindel, et soomlaste vajadus mõista idasuhete ajalugu on reaalne. Lenin ja Nõukogude Liit on aga juba ammu ajalugu, kuigi Nõukogude ajalugu aitab mõista Putinit, ütleb Kallio.
Muutuse põhjuseks on ka näiteks see, et soomlaste suhtumine Vene imperialismi on aastatega ja Ukraina sõja tõttu muutunud.
Lenini mõju sellele, mida Venemaa praegu teeb, on kindlasti väga väike. Muidugi on tema mõju nõukogude süsteemile ja terrorismile reaalne, kuid oli ka palju muid tegureid.
Siiski ei saa me arvata, et Nõukogude Liidu lagunemisega algas uus ajastu. Samad asjad, näiteks sõjamajandus on tagasi tulnud, mainib Kallio.
Ajalugu ja ebameeldivaid asju ei tasu maha vaikida, mis juhib ka muuseumi tegevust, rõhutab Kallio.
Nendel teemadel ei saa rääkida nii, et kõigile meeldib. Meie eesmärk ei ole teha näitust, mis kõigile meeldiks, märgib ta.
