Soomele sõjalist ohtu pole, Venemaa tahab tagasi võtta selle, mis tal oli, ütles Soomes elav eestlasest sõjaline asjatundja.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik ütles intervjuus Soome väljaandele Seura, et Soomel pole sellist vajadust rahvusvaheliste sõjaliste jõudude kohalolekuks kui Eestil.

„Venemaa eesmärk on liikuda riikidesse, mis olid varem selle huvisfääris. Venemaa tahab võtta tagasi selle, mis kuulus talle ajalooliselt,” ütles Raik.

Eesti tugev toetus Ukrainale lähtub riigi ajaloost Vene võimu all. Lisaks on see tuleviku küsimus. „Kui Ukrainal läheb halvasti, siis ähvardab eksistentsiaalne oht Balti riike,” ütles Raik.

Ukraina kohta ütles Raik, et Ukraina-vastane sõda ei lõppe isegi siis, kui Putin võimult tõugatakse, kuna enamus venelasi näeb Ukrainat osana Venemaast.

Raik märgib, et paljud venelased leiavad nagu Wagneri sõjalise grupeeringu endine juht Jevgeni Prigožin, et sõjalist survet tuleks veelgi suurendada, et saavutada kiiremini vajalikud eesmärgid.

Raiki sõnul on Venemaa seadnud maksimaalsed eesmärgid tungida nii kaugele kui võimalik.

Raiki sõnul loodeti pärast külma sõja lõppu Soomes ja mujal, et Venemaast võib saada demokraatik õigusriik. Seda aga ei juhtunud. Edasi loodeti Venemaad mõjutada diplomaatia ja majandusliku sõltuvusega. Ka see ei õnnestunud.

Raiki sõnul tehti viga, kui Ukrainat 2008. aastal NATO-sse ei võetud. Läänes arvati, et Venemaad ei tohi ärritada NATO laienemisega ida poole. Venemaa tõlgendas seda nii, et Lääs nõustus vaikides Venemaa huvisfääri ja naaberriikide kontrolliga. Sellega tegid lääneriigid Raiki sõnul suure vea.

Kristi Raik sündis ja kasvas üles nõukogude Eestis. Ta käis inglise keele kallakuga Tallinna 7. keskkoolis. Kui ta oli 15-aastane, pakuti tema muusikutest vanematele 1990. aastal võimalust asuda elama Soome. Pere oli üks esimesi, kes välismaale pääses.

Raiki algne soov oli saada klaverimängijaks. Eesti tormiline areng aga muutis plaane. Pere liikus Eesti ja Soome vahel, kuna Tallinnas asus teine kodu, kus veedeti puhkuse aega. Raik lõpetas Soomes Turu ülikooli doktorikraadiga. Ta on Turu ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent.

Raik on jätkuvalt Eesti kodanik, kuigi elab mehe ja kahe lapsega Soomes Espoos. Tööd teeb ta kolm päeva Tallinnas ja kaks Soomes. Ta räägib, et tal on kaks kodumaad.