Tuhanded soome mehed, kes on käinud sõjaväes, soovivad nüüd reservist lahkuda. Üks põhjuseid lahkumiseks on NATO, kuna see muudab Soome samasuguseks sõjaliseks puhver-riigiks nagu on Ukraina.
Lahti mees Teemu kuulas hiljuti audioraamatut teise maailmasõja ajast ning talle meenus praegune aeg, sõjad Ukrainas ja Iisraelis ning see, et inimkond pole aastate jooksul muutunud, vahendab Apu.
Sõja hullus on vaevanud 48-aastast Teemut juba pikemat aega. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ei suutnud ta jälgida enam igapäevaseid uudiseid, kuna seal on ainult sõda. Lõpuks viis see selleni, et ta otsustas lahkuda sõjalisest reservist.
Ta võttis ühendust Relvast keeldujate liiduga (Aseistakieltäytyjäliitto) ja printis välja avalduse täiendkoolitusele, mille läbimise järel saab jätkata tsiviilteenistuses.
Teemu räägib, et kuulis sellisest võimalusest alles mõned aastad tagasi. Ta lisab, et sellele otsusele eelnes teatud sisemine areng ja muutus.
Mõni aeg tagasi lisaks õli tulle kaitseminister Antti Häkkänen, kes ütles, et peab suurt lahkumist reservist probleemiks ja seetõttu otsib võimalusi, kuidas selline asi ära keelata.
Häkkäneni sõnad tõis kaasa tõelise reservist lahkumise laine, kui nädala jooksul oli lahkujaid enam kui tuhat. See number on väga suur, kui terve eelmise, 2023. aasta jooksul oli lahkujaid 1650.
Reservist lahkumine muutus Soomes massiliseks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Lisaks on põhjuseks toodud Soome liitumist NATO-ga.
Teemu aga räägib, et need põhjused polnud tema jaoks otsustavad. Tema siirdus pärast ajateenistust Kainuu suurtükirügemendis reservi 1994. aastal. Tol ajal muudest variantidest eriti ei räägitud, ajateenistust peeti normiks. Ta mõtles, et teeb selle läbi, mis see 8 kuud siis ära ei ole. Ta teadis ka tsiviilajateenistusest, aga see kestis 13 kuud ja seda pidas Teemu karistuseks.
Pärast ajateenistuse läbimist kanti ta B-nimekirja, mis välistab näiteks rindele saatmise. Põhjuseks olid allergia ja seljavalud. Tol ajal kutsuti B-kategooria mehi „kummipeakompaniiks”.
Teemu räägib, et pärast seda kadus motivatsioon. Ajateenistus tundus ajaraiskamisena.
Teemu hakkas pärast sõjaväge suhtlema punkarite ja loomaõiguslastega, kes on vägivalla vastu. Teemu leiab, et sõda ise on oma olemuselt hirmus kuritegu inimsuse vastu. Ta ei saa aru, kui räägitakse sõjakuritegudest, sest sõda ise on kuritegu.
Teemut pole pärast sõjaväge kutsutud kordusõppustele ja ta ei käi oma sõjaväekaaslastega läbi nagu mõned seda teevad.
Soome riigikaitse kõrgkooli dotsent Miina Kaarkoski, kes on uurinud reservist lahkujate mõttemaailma räägib, et inimesi on pannud mõtlema Venemaa rünnak Ukraina vastu. Varem pole reservis olemisel nii konkreetset tähendust olnud kui nüüd. 2022. aastal lahkus reservist rekordilised 3800 sõjaväes käinud meest.
Kaarkoski räägib, et sõjaoht liigub Soomele üha lähemale ja see on pannud inimesed mõtlema.
Minister Häkkänen ütles, et sõjaoht on ilmselt tekitanud reservistides hirmu ja ta ütles, et reservist lahkumine on ebaisamaaline tegu. Kaarkoski samas märgib, et hirm ise pole nii oluline põhjus kui eetilised küsimused seoses sõja ja tapmisega.
Paljud on nõus ka sõja ajal tegema Soome heaks tööd, aga mitte relvaga, vaid muudes ülesannetes.
Teine reservist lahkumise põhjus on pettumine Soome kaitseväes. Paljud on häiritud sellest, et kaitseväes ei arvestada nende tsiviilelus omandatud oskustega. Mõned on vihased sellepärast, et pole saanud kutset kordusõppustele.
Osa reservist lahkujaid on toonud põhjuseks Soome poliitilise juhtkonna otsused. Paljud näiteks pole rahul sellega, mis suunas eelmine Sanna Marini valitsus Soomet juhtis. Hiljem on tekitanud pahameelt praeguse valitsuse majanduspoliitika.
Suurt mõju avaldab ka Soome liitumine NATO-ga. Paljud lahkuvad reservist protestiks NATO-ga liitumise vastu. Inimesed ei saa aru, miks oli vaja liituda NATO-ga, kui Soome saab ka ise hästi hakkama. Mõnede arvates on liit USA-ga halb asi.
Soome idaosas elav Marko näiteks tahab reservist lahkuda just NATO tõttu. Maaettevõtjana tegutsev Marko läks reservi 2011. aastal. Ta sai väljaõppe raketiheitjapatareis. Seade võimaldab tulistada 40 122-millimeetrist mürsku 20 sekundi jooksul. Nüüd aga lahkub Marko reservist ja see tähendab seersandi auastmest loobumist.
Mind ei huvita mingites ameeriklaste sõdades osalemine, selles pole enam midagi isamaalist, räägib Marko. Soomest tehakse puhverriiki, millesugustel on maailma ajaloos alati halvasti läinud, lisab ta.
Lisaks NATO-ga liitumisele häirib Markot see, et Soomes on hakatud maamajandust välja suretama. Ta süüdistab selles ahneid kaubandusettevõtteid ja otsustajaid, kes pole suutnud majandustegevust säilitada.
Marko räägib, et enam ei jaksa. Ta on otsustanud kolida koos abikaasaga elama Hispaaniasse, kus on tema arvates paremad tingimused ettevõtlusega hakkama saamiseks.
Kaitseminister Häkkäneni jutt, et reservist lahklumist tähendab argust, ajab Markot naerma. Ta küsib, kas kaitseminister ise on esimesena piiri peal vastas, kui eriüksused hakkavad sisse voolama.
Marko räägib, et kaitseministri jutt on mõeldud selleks, et soomlased riigist ei lahkuks. Samas peaks küsima hoopis seda, miks inimesed tahavad sõjaväest lahkuda ja kas Soome kaitsetahe on kadumas. Keegi aga seda uurida ei taha.
