Soome valitsus teeb ettepaneku pikendada Soome kodakondsuse saamiseks vajalikku elamisperioodi seniselt viielt aastalt kaheksale aastale. Tulevikus aktsepteeritaks elamisperioodina ainult Soomes viibimist elamisloaga. Kodakondsusseaduse muutmise ettepanek esitati parlamendile valitsuse istungil 18. aprillil.

Valitsusprogrammi eesmärk on karmistada Soome kodakondsuse saamise tingimusi ja julgustada riiki elama asunuid integreeruma Soome ühiskonda. Reform viiakse ellu etappide kaupa kolmes faasis.

Esiteks pikeneb elamisaeg, mis on üks avalduse alusel kodakondsuse andmise tingimus. Järgmisena karmistatakse kodakondsusseaduse terviklikkuse ja toimetuleku nõudeid ning kehtestatakse kodakondsuse test. Viimased valitsuse eelnõud antakse parlamendile 2024. aasta sügis- ja 2025. aasta kevadperioodil.

Valitsuse eelnõus parlamendile eeldab kodakondsuse saamine kaheksa aastat Soomes elamist senise viie aasta asemel. Nii saaksid võimud hinnata taotleja sobivust pikema aja jooksul kodanikuks saada.

Reform puudutab ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid, kelle elamisperioodi puudutav erand kaob. Seetõttu ei saa rahvusvahelise kaitse saamise alusel elamisperioodist edaspidi kõrvale kalduda. Nende isikute kodakondsustaotlus tuleks aga ettepaneku kohaselt menetleda kiirkorras. Otsus tuleks teha hiljemalt ühe aasta jooksul pärast taotluse esitamist.

Edaspidi nõutaks 15-aastaseks saanud lapselt, Soome kodaniku abikaasalt, kodakondsuseta isikult ja keeleoskusnõudele vastavalt taotlejalt viieaastast elamist senise nelja aasta asemel. Põhjamaade kodanikel ja Soome esinduse töötaja abikaasal jääb ka edaspidi elamiskohustus kaks aastat.

Muudatused varjupaigataotlejate elamisaja arvestuses

Eelnõu kohaselt aktsepteeritaks edaspidi elamisaja arvestamisel vaid elamisloaga viibimisi. Varjupaigataotluse menetlemisele kulunud aeg ei kuulu seega enam elamisaja hulka. Soomes rahvusvahelise kaitse saajate elamisaja arvestamist alustataks elamisloa väljaandmisest.

Lisaks on eesmärk, et elamisaja arvestamisel ei võetaks mingil juhul arvesse Soomes elamisloata viibitud aega või osa sellest. Kaebaja vanus, tervislik seisund või nendega võrreldav põhjus ei anna enam alust edaspidi loata veedetud ajaga leppida.

Samuti tahetakse vähendada elamisperioodi jooksul lubatud välismaal viibitud päevade arvu. Kogu elamisaja jooksul tohib välismaal viibida kokku ühe aasta ja sellest kodakondsuse saamisele eelneva aasta jooksul maksimaalselt kolm kuud. Eesmärk on, et kodakondsuse saaja elaks reaalselt Soomes.

Soomes sai 2022. aastal avalduse alusel kodakondsuse kokku 9509 inimest. Hinnanguliselt võib kodakondsuse saamiseks vajalik elamisperioodi pikendamine puudutada ligi 10 000 inimest aastas.