Enda poja teadvusetuna nägemine intensiivravi osakonnas pole just kuigi tore hetk, räägib väljaandele Iltalehti mereväes ajateenistuses raskelt haigestunud noormehe ema Katri.

Turus Pansios asuvas merepiirivalve väeosas teeninud 19-aastane ajateenija saadeti ravile Espoo Jorvi haigla intensiivravi osakonda. Kiirabi sõitis talle koju järele. Enne seda oli ta kolm päeva haige olnud kodus ja mitu päeva väeosas. Ema räägib, kuidas kiirabi väljasõidust kulus vaid tund, kui helistas arst ja ütles, et poiss on intensiivis.

Haiglas diagnoositi ajateenijal väga raske kopsupõletik. Šokeeritud emale öeldi, et viirus võis levida kesknärvisüsteemi.

Katri räägib, et käis eelmisel päeval koos pojaga Jorvis uuringutel. Sel ajal oli noormees juba nii kehvas seisus, et ema oli teda ratastoolis haigla koridorides sõidutanud.

Haiglas tehti juba kindlaks, et kopsupõletik on äge. Järgmisel hommikul lõpetas poiss rääkimise. See üllatas isegi teda ennast väga. Samuti ei saanud ta midagi süüa ja tema seisund oli väga nõrk.

Katri sõnul diagnoositi intensiivravi osakonnas teadvuse kaotanud noormehel järgmisel päeval nii kopsupõletik kui ka entsefaliit (ajukelmepõletik) ja maksapõletik. Täiendavad uuringud näitasid lõpuks, et eluohtliku seisundi põhjus oli adenoviirus.

Õnneks on selle adeno jaoks olemas spetsiaalne ravim. Seda hakati kiiresti andma ja järgmisel päeval lõpuks ärkas ta natuke. Ta sai veidi rääkida, räägib ema.

Päev pärast teadvusele tulekut viidi juba paranema hakanud poiss Helsingi Meilahti haigla statsionaarsesse osakonda, kus ema sai peagi kuulda järjekordsest tagasilöögist. Entsefaliit oli põhjustanud muutusi ajufunktsioonis.

Uute uuringutega hakati selgitama, kas aju ebanormaalne aktiivsus võib olla püsiv. Samal ajal jätkati ka juba varem alustatud epilepsiaravimitega.

Meilahtist pääses noormees lõpuks pärast nädalast raviperioodi koju.

Üle-eelmisel teisipäeval saime lõpuks vabamalt hingata. Siis saime testitulemused ja kinnitati, et püsivaid muutusi pole jäänud. Samuti paranesid kopsupõletik ja rasked põletikud. Samal ajal lõpetati epilepsiaravimi andmine, räägib Katri.

Katri võttis Iltalehtiga ühendust pärast uudist Helsingis Santahaminas olnud raskelt haige ajateenija kohta, kes oli väeosas peaaegu täielikult ravita jäänud ja pidi põdema esmalt teiste seas ja seejärel üksi isolatsiooniruumis ilma toidu, joogi ja jälgimiseta. Ajateenija ema süüdistas kaitseväge noormehe hooletusse jätmises. Hiljem võttis Iltalehtiga ühendust ka teise ajateenija ema, kes ütles, et tema poeg sai Santahaminas adenoviiruse ja jäi samuti hoolitsuseta.

Katri imestab, kuidas kaitseväes hoitakse terveid ja haigeid koos samades ruumides, kuigi on teada, et haigetel on kergesti nakkav haigus. Hämmastust tekitab ka tava, et raskelt haigena ei saa lamada, vaid tuleb neli korda päevas sööma minna ja vormis õues seista. Haigena voodis lamamine ei tulnud kõne alla, kuna voodi tuli üles teha ja puhtana hoida.

Katri räägib, et tema poeg haigestus Kirkkonummis Upinniemis, kus ta oli jaanuari alguses teenistust alustanud.

Upinniemis ja Pansios olid terved ja haiged läbisegi ühes ruumis. Kedagi ei saadetud koduhooldusele ega eraldi laatsaretti. Haigus võis levida väga kergesti. Sealt mu poeg selle sai. Enne ajateenistust oli ta terve ja heas vormis noormees, kuid haigestus mitu korda juba sõjaväe alguses, rääkis ema Katri.

Katri poja raske haigus sai alguse kohe pärast vande andmist veebruaris. Sel ajal vahetus ka tema teenistuskoht Upinniemist teise mereväebaasi Pansio vastu. Katri ütleb, et saatis kõrges palavikus poisi pühapäeval juhendi järgi puhkuselt tagasi väeossa. Enne seda olid nad suhelnud väeosaga, kust öeldi, et patsient on teenistusest vabastatud ja suunatud väeosa haigla arsti juurde.

Sel ajal leiti väeosa haiglas, et tal on juba kopsudes vilistav hingamine ja põletikutase oli kõrge. Hiljemalt teisipäeval teadsid nad, et tegemist on kopsupõletikuga.

Katri sõnul sai poiss küll antibiootikumikuuri ja valuvaigistit, kuid ravimid ei mõjunud. Patsient oli haige oma toas ilma igasuguse järelevalveta. Sel juhul olid sümptomiteks muuhulgas 39-kraadine palavik, oksendamine ja põletik.

Poiss ise ütleb, et sai küll VP-nimetuse, mis tähendab teenistusest vabastamist, aga sööklasse tuli ikka minna. Ta ütleb, et käis uuesti ka väeosa haiglas, kuid ka siis ei määratud talle VL-i ehk voodirežiimi ega lastud haiglasse sisse.

Kopsupõletik viis mu selja üsna halba seisu ja ma vajasin selle alla tuge. Ma ei saanud üldse normaalselt lamada. Arutasin ohvitseriga, et kas on võimalik päeval voodit veidi korrastada, aga ta ütles, et see pole võimalik, räägib noormees.

Määrustiku järgi pidi ta päeval kas istuma või seisma.

Lõpuks, pärast neljapäevast haigust, palus poiss oma emal ta Paniost minema viia. Sel päeval oli poisi vabastus juba ilma uuringuteta muudetud leebema vormiga VMTL-i vastu – vabastamine marsi- ja lahinguõppest.

Ta oli väga halvas seisus. Kui ära sõitsin, oli tal kott süles ja tee peal oksendas ta lihtsalt pruuni lima välja ja magas. Olime kaks päeva kodus ja siis viisin ta Jorvisse, räägib ema.

Katri ütleb, et tal oli endal adenoviirus, kuid palju leebem kui pojal. Ta imestab väeosa korraldusi ja mõtleb, kas eesmärk on raha säästa.

Kas kaitsevägi ei saaks korraldada nii, et haigete voodihoolduse eest hoolitsetakse ja nad paigutatakse eraldi. Päris kummaline tegevus täna ja ega koroonast midagi õpitud pole, jätkab ta.

Poiss kritiseerib ka kaitseväge ja loodab kasarmuhügieeni paranemist.

See, et jäin kuue ja poole nädala jooksul neli korda haigeks, polnud eriti naljakas, sõnab ta.

Katri ütleb, et poiss kirjutas tsiviilteenistusse ülemineku korraldusele alla, kui lahkus Pansiost väga haigena. Ta ütleb, et noormees oli enne ajateenistust valmis vähemalt üheksakuuliseks ajateenistuseks ja oli innukas Upinniemisse minema.

Perel on nüüd plaanis ühendust võtta kaitseväega ning kaalumisel on võimalik hüvitistaotlus.

Pansios tegutseva merepiirivalve staabiülem komandör Jan-Erik Aitos vabandab ajateenija ees juhtunu pärast ja ütleb, et asja võetakse tõsiselt.

Kahju, et see juhtus. Teeme omalt poolt kõik, et midagi sarnast tulevikus ei juhtuks. Ajateenijate panus mereväe toimimisse on hädavajalik ja meil merepiirivalves on tahe nende eest hästi hoolt kanda, seisab merepiirivalve pressiesindaja e-kirjaga saadetud teates.

Aitose sõnul suhtutakse nakkusolukordadesse väeosas tõsiselt ja olukorda jälgitakse pidevalt. Vajadusel rakendame meetmeid haigusolukorra kontrollimiseks. Hetkel on haigusolukord rahulik, sõnab ta.

Pansio väeosa tervisekeskuse peaarst ütleb e-kirjaga saadetud vastuses, et ei saa konkreetse patsiendi juhtumit kommenteerida. Tema sõnul on Turu väeosas nii talvel kui ka nüüd kevadel ringlenud sama tüüpi adenoviirus, mis on avastatud ka teistes väeosades.

Kõnealune viiruse tüüp põhjustab tavapärasest raskemat haiglaravi vajavat haigust. Lisaks on väeosas ringlenud ka teised ülemiste hingamisteede haiguste sümptomeid põhjustavad viirused.