Ukraina on täiendava surve all, Venemaa toetub kurnamisele ja valmistab ilmselt ette suurt pealetungi. Olukord on tõsine, ütles Austria sõjaline asjatundja Markus Reisner telesaates ZDFheute.

Venemaa on praegu palju parem, märgib kolonel Reisner. Ukraina püüab rünnakutele vastu seista reservide ümberpaigutamise teel. Kuid varudest on puudus.

Venemaa agressioonisõjas on Ukraina relvajõud surve all mitmes rinde sektoris. Nende suurim probleem: sõjalise abi, eriti laskemoona puudus. Kiievi armeeülem Oleksandr Sõrski räägib Venemaa suurtükiväe 6:1 paremusest. Ukraina sõdurid seevastu võitlevad „vähe või üldse mitte relvade ja laskemoonaga”. Samas on palju viiteid sellele, et Venemaa valmistab ette uut pealetungi, räägitakse veel 300 000 sõduri mobiliseerimisest.

Austria sõjaline asjatundja kolonel Markus Reisner kirjeldas olukorda otse-eetris ZDFheute’i vahendusel.

Milline on praegune sõjaline olukord?

„Olukord on väga tõsine,” ütles kolonel Reisner. See selgub Ukraina ametnike avaldustest. President Zelenski ütles, et kui ressursside olukord Ukraina kasuks oluliselt ei parane, on tema väed sisuliselt sunnitud taganema. Välisminister Kuleba juhtis tähelepanu ka sellele, et Venemaa õhulöökide tõrjumiseks on vaja rohkem Patrioti süsteeme.

Venemaa püüab praegu saavutada läbimurret mitmes rindelõigus. Avdijivkast läänes käivad rasked lahingud Ukraina relvajõududega. Sarnane on olukord ka Bahmuti juures ning lähiajal on oodata pealetungi Kupjanski piirkonnas, kuna venelased on sinna koondanud märkimisväärsed jõud.

„Venelastel on praegu lähetatud veidi üle 500 000 mehe” – see on kaks ja pool korda rohkem sõdureid kui 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungides. Venemaa võib mobiliseerida veel 300 000 sõdurit. See annab venelastele „oluliselt rohkem jõudu rünnakule asumiseks”.

Milline on Venemaa konkreetne plaan?

On kolm erinevat tasandit, selgitab sõjaväeekspert Reisner. Lahing-tehnilisel ja taktikalisel tasandil üritab Venemaa rünnata mehhaniseeritud üksuste koosseisudega. Operatiivtasandil ründab Venemaa 1200 kilomeetri pikkuse rinde eri punktides, et sundida Ukrainat „oma hinnalisi reserve ära kasutama”. Ja strateegilisel tasandil üritavad nii Venemaa kui Ukraina reserve täiendada.

Lahinguväljal näeb Vene relvajõudude klassikalisi ründemeetodeid: „Esimest lainet kasutatakse enamasti põhimõtteliselt selleks, et sundida ukrainlasi oma positsioonidelt tuld avama,” ütleb Reisner. Seda jälgivad Vene droonid. „Teises etapis suunatakse tuli nendele tuvastatud kohtadele.” Ja kolmandas faasis ründavad Venemaa eliitüksused. Nii õnnestub venelastel meeter-meetri haaval „edasi marssida”.

Millal võib ähvardada järgmine Venemaa pealetung?

Traditsiooniliselt algab nn mudaperiood piirkonnas üks kord üleminekul hilissuvest sügis-talvele ja seejärel talvest kevadesse või suvesse üleminekul, selgitab Reisner.

Seetõttu võib oodata Venemaa kevad- või suvist pealetungi. „See algab selle sõja järgmise etapiga.”

Kas Ukraina suudab eelseisvale pealetungile vastu seista?

Reisner ütleb, et olemasolevate „kaitsepotentsiaalide” arvus on juba suur erinevus. „Ühelt poolt on meil Venemaa peaaegu 150 miljoni inimesega ja teiselt poolt Ukraina 45 miljoni inimesega, kellest märkimisväärne osa on kas põgenenud või juba sõjas.” Ukraina püüab mobiliseerida rohkem sõdureid ja värbamise vanust on nüüdseks alandatud 27-lt eluaastalt 25-le.

Dilemma seisneb selles, et need sõdurid vajavad relvi ja varustust. Ukraina üritab praegu luua brigaade, et valmistuda võimalikuks vasturünnakuks. Kuid paar päeva tagasi oli halb uudis, teatab sõjaväeekspert Reisner, „et mõnda neist brigaadidest ei suudeta enam varustada”, nii et need on puhtad jalaväebrigaadid, jalaväelased. „See näitab, kui ebakindel olukord on.”

Kuidas kaitseb Ukraina end praegu Venemaa rünnakute eest?

Ukraina õhutõrjel on otsustav mõju sõja edasisele kulgemisele, ütleb Reisner. Ainuüksi märtsis kasutas Venemaa rindel umbes 3000 liugpommi ning Ukraina sihtmärkide vastu kasutati ka 600 Iraani drooni ja umbes 400 tiibraketti. „See on tohutu arv.” Eelkõige vajab Ukraina enda selliste rünnakute eest kaitsmiseks õhutõrjesüsteeme ja laskemoona.

Hetkel üritab Ukraina neile rünnakutele vastu seista reservide rindele viimisega ja üksuste moodustamisega kohapeal.

Riik vajaks lisaressursse ja lisajõude, et sellele Venemaa mängule vastu seista.