See pälvis vähe tähelepanu: järjekordne Venemaa rünnak Ukraina idaosas üle viljatute, auklike põldude, mida kohtas otsustav ja kiire vastupanu.

Rünnakus kihutas Donetski oblastis asuva Tonenke küla lähedal lagedale maastikule vene soomuskolonn, mille tõrjusid droonid ja tankitõrjerelvad. Maastikul tuvastatud asukohaga videod näitavad, et venelased kaotasid kümmekond tanki ja ka muud soomusmasinat, vahendab CNN.

Taas tõrjusid Ukraina üksused halvasti planeeritud pealetungi ja hoidsid oma positsioone. Kuid need venelaste sagedased mehhaniseeritud maapealsed rünnakud on nagu liivapritsid – hävitavad Ukraina kaitsemehhanisme mitmel pool rindejoonel.

Washingtoni Sõjauuringute Instituudi asjatundja Katerõna Stepanenko ütles, et Venemaa tõenäoline eesmärk on testida Ukraina kaitsevõimet nõrkade kohtade osas ja survestada Ukraina kaitsevõimet enne võimalikke suviseid rünnakuoperatsioone.

Ukraina eesliini brigaadid ootavad liitlastelt laskemoona ja õhutõrjet, uusi värvatuid uuest mobilisatsiooniseadusest, mis laiendas vanusevahemikku, ja lootes, et Venemaa komandörid jätkavad vigade tegemist.

Nad kasutavad nappe suurtükimürske (suhe on vähemalt 5:1) ja tuhandeid väikeseid droone, mis võtavad maha üksikud sõidukid.

Rääkides rünnakutest Tonenke lähedal ütles üks Ukraina sõdur CNN-ile: „Iga päev tulid Vene väed sisse ja iga päev hävitasid meie sõdurid neid.”

Ukrainlased kinnitavad, et moraal on vaenlase ridades kehv. „Nad on valmis maksma altkäemaksu, mis toimub massiliselt, vigastama ennast või lihtsalt põgenema, et rindele saatmist vältida, kuna seal ellujäämise võimalused ja kaotuste arv on venelaste jaoks endiselt kõrged,” ütles Ukraina sõjaväeluure esindaja Andri Jusov.

Kuid Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi andmetel suudab Venemaa oma rindevägesid täiendada 30 000 sõduriga kuus. Selle sõjatööstus töötab ööpäevaringselt, et väljastada kõike alates tankidest kuni droonide ja juhitavate pommideni.

USA välisministri asetäitja Kurt Campbell ütles sel nädalal, et vaatamata tohututele kaotustele on Venemaa „sõjaliselt peaaegu täielikult taastunud”, mis võib võimaldada tal käimasolevaid pealetungioperatsioone intensiivistada.

Ukrainlased näevad selle märke. Jusov ütles CNN-ile, et Venemaal jätkub lepinguliste sõdurite, vangide ja rahvusvaheliste palgasõdurite värbamine. See on lisaks äsja väljakuulutatud kevadisele sõjaväekutsele.

New Haveni ülikooli riikliku julgeoleku osakonna dotsent Matthew Schmidt ütleb, et „Venemaa surub halvasti mehitatud, halvasti varustatud kohalikke rünnakuid kõikjale, kus saab. Kuid ka halvasti mehitatud võib olla piisavalt hea.”

Seevastu Ukraina sõdurite puudus on krooniline. Värbamise vanusepiiri on langetatud 27-lt eluaastalt 25-le, kuid mobilisatsioonieelnõu muud osad on endiselt kinni Ukraina parlamendis. Uus ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrski on soovitanud, et esialgset eesmärki – 500 000 uut värvatut – saab „oluliselt vähendada”; teised on skeptilised.

Stepanenko arvates peab Ukraina „tõenäoliselt mõne lahinguvälja stsenaariumi korral loovutama taktikalise territooriumi ja taganema paremini kaitstavatele positsioonidele… Venemaa võime säilitada initsiatiivi lahinguväljal sunnib Ukraina vägesid kulutama niigi nappi varustust.”

Ülekaalukas jõud – 1,5-tonnised juhitavad liugpommid õhust, intensiivsed suurtükirünnakud, rasked leegiheitjad ja tankituli – nõuab oma igapäevast lõivu.

Jusov ütleb, et suurtükiväe laskemoona nii intensiivne kasutamine Venemaa jaoks on võimalik tänu Põhja-Korea toetusele. Ja Ukraina idaosa sõjaväe pressiesindaja Nazar Volosõn tunnistas neljapäeval CNN-ile, et suurtükivägi ja intensiivistunud liugpommide kasutamine on seadnud ohtu strateegilised positsioonid Donetski oblastis Tšassiv Jari ümbruses.

„Nad loobivad meile rasket laskemoona, isegi mitte kontaktliini lähedale lendamata või meie õhutõrjetsooni sisenemata,” ütles ta.

Täpselt sama taktika kehtib Avdijivka piirkonna kohta, ütleb Volosõn. „Kui nende lennukid töötavad, on meie kaitsjatel võimatu töötada, neil on võimalik ainult varjuda.”

Ukraina ametnikud räägivad väsimusest ja frustratsioonist, kuid kirjeldavad mõnede Venemaa komandöride saamatust. Pärast Tonenke lahingut eelmisel nädalal kirjeldas üks sõdur hämmastust tohutu arvu Vene sõdurite üle, kes hukkusid „kimpudes ühe väikese mehe ambitsioonide tõttu”, peegeldas üks sõdur, viidates Venemaa presidendile Putinile.

Ja ometi pole venelased määratud oma vigu kordama. Nad on näidanud kohanemisvõimet, eriti mitmekihilise kaitse ehitamisel, mis peatas Ukraina rünnaku eelmisel suvel, liugpommide saatmist väljastpoolt Ukraina kaitse piirkonda ja omaenda ründedroonide väljatöötamist.

Viimasel ajal on Ukraina ametnike sõnul alustatud tiibrakettide varustamist kobarlahingumoonaga.

Ukraina on reageerinud oma relvatööstuse kiire laienemisega, mis on paljuski uuendusmeelsem kui venelaste oma, eriti merel ja õhus kaugmaadroonide arendamisel.

Ukraina peab lähilahingute „peasõda” ja „kaugsõda”, mis on suunatud Venemaa infrastruktuurile ja logistikale: naftatöötlemistehastele, lennuväljadele ja tehastele.

Ainuüksi viimase nädala jooksul tabasid omavalmistatud droonid Venemaal 1300 kilomeetri kaugusel mehitamata õhusõidukeid valmistavat tehast. Järjekordne droonilaine sandistas Rostovi lennuväljal kümmekond Vene lennukit.

Ukrainlased ei tunnista ametlikult selliseid rünnakuid, kuid Jusov ütles CNN-ile salapäraselt, et rafineerimistehased on sõjalised sihtmärgid ja „kahjud on üsna loomulikud”. Ja ka selle geograafia laieneb.

On ka kolmas sõda, mis käib vaiksetes koridorides mõlemal pool Atlandi ookeani: kuidas ukrainlasi järjekindlamalt ülal pidada.

Sel nädalal ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et on aeg „arutada NATO liitlaste pikaajalist rahalist kohustust”.

See võib hõlmata pikaajalist rahastamiskokkulepet NATO egiidi all, mis leevendaks potentsiaalse Trumpi valitsuse tuleval aastal langetavaid otsuseid Ukraina toetamise lõpetamiseks.

Ukraina ametnikud ei väsi oma toetajatele ütlemast, mida praegu vaja on: Patriot ja muud õhutõrjesüsteemid, pikema tegevusraadiusega raketid, miljonite kaupa suurtükimürske, rohkem õhujõudu.

Sel nädalal NATO kohtumisel osalenud Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et „on võimatu mõista, kuidas liitlased ei leia õhutõrje lisapatareisid toimetamiseks kohta, kuhu ballistilisi rakette iga päev tulistatakse”. Ainuüksi märtsis tulistati Ukraina pihta 94 ballistilist raketti.

Kuleba on seda rääkinud iga nädal juba mitu kuud. USA-l ja veel 17 riigil, nende hulgas mitmel NATO liikmesriigil on kümneid Patrioti süsteeme. Ukraina on saanud vähem kui peotäie.

USA Kongressi halvatus tähendab, et Ukraina laiemad sõjalised vajadused jäävad vastuseta. Eelnõu, mis vabastaks 61 miljardit dollarit sõjalist abi, pole nelja kuu jooksul edasi arenenud.

Ja aeg hakkab otsa saama. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu ametnik leitnant Andri Kovalenko ütles, et Ukraina liitlased „peavad mõistma, et kui Lääne abi õigel ajal ei saabu, on vaenlasel rohkem võimalusi vallutada siin või seal rohkem territooriume”.

Vähemalt mõned tajuvad kiireloomulisust. Tšehhi president Petr Pavel on kokku pannud nn mürsukoalitsiooni, mis püüab rahastada ligi miljoni mujal kui lääneriikides hoitava mürsu ostmist. Euroopa Liit on lubanud mürskude tarnimist kiirendada pärast seda, kui ta ei suutnud möödunud aastal oma lubadust täita.

Stepanenko aga ütles CNN-ile, et„”kõik need Euroopa algatused võtavad aega, enne kui need võimaldavad Ukrainal luua soodsaid lahingutingimusi”.

Euroopa ei ole valmis ega võimeline võtma endale praegu USA juhirolli vajaliku relvamahu ega Ukrainaga jagatava reaalajas luureandmete pakkumisel.

Kiiev seisab silmitsi sama probleemiga, mis tal on olnud alates Venemaa sissetungi algusest: vaatamata kogu leidlikkusele ja julgusele, mida tema väed Venemaa toore jõuga silmitsi seistes näitavad, tähendab toetajate tagasihoidlikkus seda, et neil on sageli üks käsi selja taha seotud.

Matthew Schmidt ütles CNN-ile: „Mida iganes NATO Ukrainale saadab, piisab tema positsiooni stabiliseerimiseks, mitte selle sisuliseks muutmiseks. Ainus muutuja, mis võib (seda muuta), on suur Venemaa viga, aga vaenlase peale lootmine ei ole kunagi hea strateegia.”

Samuti pole Ukrainal valmis neid vigu ära kasutama. Sõjauuringute Instituudi asjatundja Stepanenko ütleb, et Ukraina ei suuda ära kasutada kõrget kurnatust, mille all Venemaa üksused kannatavad.

„Vene väed kaotasid Avdijivka rünnakus vähemalt kolm mehhaniseeritud divisjoni, aga Ukraina ei suutnud Avdijivka ümber vasturünnakut teha ega Venemaa kurnatuse tingimusi ära kasutada,” ütles ta CNN-ile.

Ukrainal ei jää muud üle, kui „kaevuda ja püüda oma parimate võimaluste piires ette näha, kus, millal ja millise intensiivsusega Vene väed järgmisena ründavad,” ütles Stepanenko.