Endine president Donald Trump on eraviisiliselt öelnud, et võib plaaniga tuttavate inimeste sõnul lõpetada Venemaa sõja Ukrainas, survestades Ukrainat mõnest territooriumist loobuma. Mõned välispoliitika eksperdid ütlesid, et Trumpi idee premeerib Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja kiidab heaks rahvusvaheliselt tunnustatud piiride jõuga rikkumise.

Trumpi ettepanek sunnib Ukrainat Krimmi ja Donbassi piiriala Venemaale loovutama, väidavad inimesed, kes arutasid seda Trumpi või tema nõunikega ja soovisid jääda anonüümseks, kuna need vestlused olid konfidentsiaalsed. Selline lähenemine, millest pole varem teatatud, muudaks dramaatiliselt president Bideni senist poliitikat, mis on rõhutanud Venemaa agressiooni piiramist ja Ukrainale sõjalise abi andmist, vahendab Washington Post.

Eeldatav vabariiklaste kandidaat on võimule naasmise poole püüeldes sageli kiidelnud, et võib tagasivalimise korral jõuda Venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu sõlmimiseni 24 tunni jooksul, seda isegi enne ametisse asumist. Kuid ta on korduvalt keeldunud avalikult täpsustamast, kuidas ta lahendaks kiiresti üle kahe aasta kestnud sõja, milles on hukkunud kümneid tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid.

Trumpiga nõustuvad välispoliitilised mõtlejad on rõhutanud USA huve ähvardavate Hiinast tulenevate ohtude eest ja võimaluste otsimist, kuidas muuta Venemaa üha suurenevat sõltuvust Hiinast sõjalise, tööstusliku ja majandusliku abi osas. Nad on võtnud omaks ka NATO laienemise piiramise.

Trump on eraviisiliselt öelnud, et tema arvates nii Venemaa kui ka Ukraina „tahavad oma nägu päästa, nad tahavad väljapääsu” ning asja otse Trumpiga arutanud inimese sõnul oleks Ukraina osades elavate inimeste jaoks okei Venemaa osaks olemine.

Venemaa kontrolli aktsepteerimine Ukraina osade üle laiendaks Putini diktatuuri haaret pärast seda, mis on olnud Euroopa suurim maasõda pärast Teist maailmasõda. Mõned Trumpi toetajad on püüdnud teda veenda sellise tulemuse vastu.

„Olen veetnud 100 protsenti oma ajast Trumpiga Ukrainast rääkides,” ütles senaator Lindsey Graham, kunagine Trumpi kriitik, kellest sai liitlane. „Ta peab maksma hinda. Ta ei saa lõpuks võita,” lisas Graham Putinist rääkides.

Venemaa on varem teatanud, et annekteerib Ukraina maad väljaspool Donbassi piirkonda ja Krimmi ning Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et ei nõustu ühegi territooriumi loovutamisega. Territooriumi vahetamine relvarahu vastu seaks Ukraina halvemasse olukorda ilma tagatiseta, et Venemaa ei relvastu ega jätka sõjategevust, nagu ta on varem teinud, ütles erapooletu mõttekoja Stimson Centeri vanemteadur Emma Ashford. „See on kohutav tehing,” ütles ta Trumpi ettepaneku kohta.

Trumpi kampaania keeldus selle artikli küsimustega otseselt tegelemast. „Igasugused spekulatsioonid president Trumpi plaani kohta pärinevad nimetutest ja teadmata allikatest, kellel pole aimugi, mis toimub või mis juhtuma hakkab,” ütles kampaania pressiesindaja Karoline Leavitt avalduses. „President Trump on ainus, kes räägib tapmise peatamisest.”

Biden ütles oma kõnes olukorrast riigis, et Putin on „marssimas, tungib Ukrainasse ja külvab kaost kogu Euroopas ja kaugemalgi” ning et Ukraina püüab end kaitsta. President on visandanud Ukrainale pikaajalise toetusplaani, mis tõstab sel aastal sõjalist võimekust, et järgmisel aastal oleks parem ründele minna. Kuid USA abi on juba ohus, kuna esindajatekoja spiiker Mike Johnson seisab silmitsi vabariiklaste karmi liini esindajate mässuga, kes kindlustavad end edasise rahastamise vastu ja nõuavad tema tagandamist.

Pärast ametist lahkumist on Trump survestanud kongressi vabariiklasi, et nad seisaksid vastu USA täiendavale toetusele Ukraina sõjategevusele ja Valgesse Majja naasmine suurendaks oluliselt tema mõju arutelule. Nähes USA poliitilist dünaamikat, on Euroopa liitlased hüppeliselt käivitanud sõjatööstuse punktini, kus nad loodavad asendada olulise osa USA praegusest abist Kiievile. Kuid analüütikud ütlesid, et realistlikult öeldes väheneks Ukraina suutlikkus võitlust jätkata, kui Trumpil õnnestub USA edasine abi blokeerida.

Trumpi plaan on paljuski kooskõlas tema lähenemisviisiga presidendina. Tema eelistus säravatele tippkohtumistele poliitilistele üksikasjade asemel, usaldus oma läbirääkimisoskuste suhtes ja kannatamatus tavapäraste diplomaatiliste protokollide suhtes olid kõik tunnused, kuidas ta esimesel ametiajal välisasjadele lähenes.

Kaheksa aastat vabariiklaste partei lipukandjana on Trump muutnud partei valitsevat suunitlust ja muutunud skeptilisemaks välissekkumise, näiteks Ukrainale antava sõjalise abi suhtes. Trump on teinud Putinile järjekindlalt komplimente, väljendanud imetlust tema diktatuuri üle ja teinud endast kõik, et vältida tema kritiseerimist, viimati poliitilise vastase Aleksei Navalnõi surma eest vanglas. Ta ei ole nõudnud Wall Street Journali reporteri Evan Gershkovitchi vabastamist, keda on hoitud Venemaal kinni aasta aega ilma süüdistuse või kohtuprotsessita.

Trump on keeldunud tunnistamast Venemaa sekkumist 2016. aasta valimistesse ja süüdistanud Ukrainat valelikult demokraadist rivaali Hillary Clintoni abistamises – seda laimu levitasid Venemaa luureteenistused. Tema katse 2019. aastal peatada abi andmine Ukrainale, kui Zelenski ei andnud infot Bideni kohta, viis Trumpi esimese tagandamiskatseni.

Tol aastal Zelenskiga peetud telefonikõnes, mille kohta Trump ütles, et see oli „täiuslik”, survestas USA president Zelenskit uurima Bidenit ja levitama teooriat, et hoopis Ukraina, mitte Venemaa püüdis sekkuda 2016. aasta valimistesse. Vabariiklaste kontrollitav senat mõistis Trumpi tookord õigeks.

„Endise president Trumpi seletamatud ja imetlevad suhted Putiniga koos tema enneolematu vaenulikkusega NATO vastu ei saa anda Euroopale ega Ukrainale mingit usaldust tema suhetes Venemaaga,” ütles president Barack Obama riikliku julgeoleku nõunik Tom Donilon. „Trumpi kommentaarid, mis julgustavad Venemaad tegema meie Euroopa liitlastega kõike, mida ta tahab, on ühed kõige rahutust tekitavamad ja ohtlikumad avaldused, mille on teinud vabariiklaste partei presidendikandidaat. Tema seisukoht kujutab endast selget ja otsest ohtu USA ja Euroopa julgeolekule.”

Graham ütles, et on hoiatanud Venemaale maa andmise eest ja soovib, et Trump võtaks omaks tee Ukraina NATO-ga liitumiseks.

„See, kuidas te selle sõja minu jaoks lõpetate, on see, et kindlustate Ukraina pääsemise NATOsse ja EL-i,” ütles ta. „Ta ei räägi sellest palju. Ma ei tea, kas ta on selle üle mõelnud.”

Oma avalikes lubadustes sõda lõpetada on Trump teravalt varjanud üksikasju selle kohta, kuidas ta Putini ja Zelenskiga läbirääkimisi peaks. „Ma ütlen igaühele neist teatud asju, mida ma ülejäänud maailmale ei ütleks, ja seetõttu ei saa ma teile sellest palju rohkem rääkida,” ütles Trump märtsikuu intervjuus endisele abile Sebastian Gorkale.

Tema avalik vaikimine läbirääkimistel on jätnud teistele ruumi lünkade täitmiseks. Ungari peaminister Viktor Orban, kes on Euroopa liitlasi oma autokraatlike ja venemeelsete kalduvustega tõrjunud, kohtus Trumpiga eelmisel kuul ja väitis pärast seda, et Trump ütles talle, et sunnib sõja lõpetama, sest ta ei anna Ukraina abistamiseks sentigi. Orbani avaldus oli vale, kuid endine president ei soovinud talle avalikult vastu vaielda pärast seda, kui oli teda terve öö oma Mar-a-Lago klubis lõbustanud ning tema karmust ja immigratsioonivastaseid seisukohti imetlenud, ütles Trumpile lähedane, anonüümsust palunud inimene.

Kohtumisel rääkis Orban pikemalt Nõukogude ajaloost, Venemaa soovist Ukraina territooriumi järele ja Ukraina ees seisvatest sõjalistest väljakutsetest, ütles isik. Trump kuulas, kuid ei olnud pühendunud, ütles inimene.

Jutt Trumpi Ukraina-plaanist levis eelmise, 2023. aasta novembris Washingtonis Heritage Foundationi kohtumisel paremtsentri välispoliitika tegelaste ja Euroopa Välissuhete Nõukogu külalisdelegatsiooni vahel.

Trumpi endine Valge Maja abi Michael Anton kirjeldas Trumpi rahuplaani eeldatavaid kontuure nii, et see hõlmab Ukraina territooriumi loovutamist Krimmis ja Donbassis, NATO laienemise piiramist ja Putini meelitamist lõdvendama oma kasvavat sõltuvust Hiinast, ütlesid paljud kohtumisel osalenud inimesed, kes rääkisid anonüümsuse tingimusel.

Märtsis rääkis Anton telefoni teel, et pole Trumpiga 18–24 kuud rääkinud, ning eitas, et teadis midagi Trumpi Ukraina-plaanist. Edasistele küsimustele ta ei vastanud.

Koosoleku kokku kutsunud Heritage Foundationi liige James Carafano keeldus eravestlust kommenteerimast, kuid kritiseeris Venemaa ja Hiina eraldamise ideed. „See on rumal mõte 101,” märkis ta. „Kõik, mida saate Venemaale anda, mida nad tõesti hindaksid, seab ohtu kõik teie muud huvid. Venemaa-Hiina suhete lahendamise viis on muuta Venemaa nõrgemaks partneriks.”

Venemaa lahtiühendamine Hiinast tähendaks eeldatavasti sanktsioonide leevendamist, kuna Kreml on pöördunud Pekingi poole, et püüda korvata Lääne laiapõhjalisi sanktsioone oma energia-, kaitse- ja finantssektorile, ütles Euroopa Ülemkogu Washingtoni esinduse juht Jeremy Shapiro. Ta  keeldus vestluse üksikasju kommenteerimast, viidates novembrisündmuse põhireeglitele, mis keelasid öeldut kommenteerida, kuid tema sõnul ei paista Trumpi Ukraina rahuplaan olevat üksikasjalik.

„Trumpi inimesed tunnevad, nagu oleks Ukraina sõja ja Venemaa-poliitika üks suuremaid patte üldiselt Venemaa tõukamine Hiina poole ja Hiinast veelgi sõltuvamaks muutmine,” ütles ta. Shapiro ütles, et Trumpi „põhimõtteline lähenemine kõigele on tuua mehed ühte tuppa, et arutada”, ilma et neil oleks tingimata eelnevalt üksikasjalikke plaane.

Venemaa eksperdid kahtlevad Trumpi rahupüüdluste õnnestumises. Brookingsi Instituudi vanemteadur Fiona Hill, kes oli Trumpi Venemaa kõrgeim nõunik ja on sellest ajast peale muutunud silmapaistvaks kriitikuks ütles, et see meenutas talle 2017. aastat – kui kontrollimata välismaalased ja ettevõtete juhid pöördusid Trumpi poole erinevate rahuplaanidega ja ta arvas, et ta võiks istuda maha Venemaa ja Ukrainaga ning kasutada oma isikliku karisma jõudu.

Trumpi meeskond „mõtleb sellele nii, et see on lihtsalt Ukraina-Venemaa asi,” ütles Hill. „Nad peavad seda pigem territoriaalseks vaidluseks, mitte vaidluseks kogu Euroopa julgeoleku tuleviku ja laiemalt maailmakorra üle.”

Isegi vaherahu piiri tõmbamine ei pruugi olla nii lihtne. Kreml teatas 2022. aasta septembris, et annekteerib neli Lõuna- ja Ida-Ukraina oblastit, sealhulgas Donbassi piirkonna, kuid ulatub sellest tunduvalt kaugemale. Kuna Kiiev kontrollib endiselt suurt osa territooriumist, tähendab igasugune katse lahendada sõda territoriaalsete mööndustega tõenäoliselt ulatuslikku kauplemist – välja arvatud juhul, kui mõlemad pooled lihtsalt nõustuvad külmutama lepingu sõlmimise hetkel kehtivad rindejooned.

Ukraina ja Euroopa liitlased seisaksid tõenäoliselt vastu Trumpi püüdlustele Moskvaga kokkuleppele jõuda, ütles Hill. Ta lisas, et USA-l on ühepoolseks kokkuleppeks piiratud mõjuvõim, kuna sanktsioonide sisuline leevendamine sõltuks Euroopa koostööst.

„Ükski USA mõjuvõim ei sunni tõenäoliselt Ukraina juhtkonda rakendama poliitikat, mis kujutaks endast sisepoliitilist enesetappu,” ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa-Ukraina sõja keskuse analüütik Michael Kofman. „Ja ükski Ameerika Ühendriikide mõjuvõim ei saa sundida Ukrainat territooriumi loovutama või seda tüüpi järeleandmisi tegema. See on olukord, kus kui oled nõus osa käest ära andma, soovib teine ​​pool väga kiiresti ülejäänud kätt.”