Portugali valitsus teatas laupäeval, et keeldub algatamast mis tahes protsessi reparatsioonide maksmiseks Atlandi-ülese orjuse ja koloniaalajastu ajal toime pandud julmuste eest, vastupidiselt president Marcelo Rebelo de Sousa varasematele kommentaaridele.

Portugali võimude poolt rööviti 15.–19. sajandil 6 miljonit aafriklast, kes viidi Portugali laevadega sunniviisiliselt üle Atlandi ookeani ja müüdi orjusesse, peamiselt Brasiilias, vahendab Reuters.

Rebelo de Sousa ütles laupäeval, et Portugal võib reparatsioonide maksmiseks kasutada mitut meetodit, näiteks endiste kolooniate võlgade kustutamist ja rahastamist.

Valitsus teatas Portugali uudisteagentuurile Lusa saadetud avalduses, et soovib „süvendada omavahelisi suhteid, austust ajaloolise tõe vastu ning järjest intensiivsemat ja tihedamat koostööd, mis põhineb vennasrahvaste leppimisel”.

Kuid valitsus lisas, et tal ei ole reparatsioonide maksmiseks „protsessi ega konkreetsete tegevuste programmi”, märkides, et seda joont järgisid ka eelmised valitsused.

Valitsus nimetas suhteid endiste kolooniatega „tõeliselt suurepärasteks” ja mainis lisaks finants-, eelarve- ja majanduskoostööle koostööd sellistes valdkondades nagu haridus, keel, kultuur, tervishoid.

Teisipäeval pakkus president välja reparatsioonide maksmise vajaduse, tekitades tugeva kriitika parempoolsetelt parteidelt, sealhulgas Demokraatliku Alliansi valitsuskoalitsiooni noorempartnerilt CDS-Rahvapartei ja paremäärmuslikult Chega’lt.

„Me ei saa seda vaiba alla ega sahtlisse panna. Meil ​​on kohustus seda (reparatsiooni) protsessi piloteerida, juhtida,” ütles president laupäeval ajakirjanikele.

Portugali koloniaalajastu kestis üle viie sajandi, kusjuures Portugali võimu alla kuulusid Angoola, Mosambiik, Brasiilia, Cabo Verde, São Tome ja Principe, Ida-Timor ja mõned territooriumid Aasias.

Aafrika riikide dekoloniseerimine ja impeeriumi lõpp Aafrikas toimusid alles paar kuud pärast seda, kui Portugali „nelgirevolutsioon” 25. aprillil 1974 kukutas Euroopa pikima fašistliku diktatuuri ja juhatas sisse demokraatia.