Eestis elav USA kodanikust ettevõtja Artur Karaman ostis Soomes hotelli Punkaharju pankrotipesast käesoleva, 2024. aasta jaanuaris. Yle MOT uuris põhjalikult tema varasemaid tehinguid Soomes.

Karamani ja tema äripartnerite taust paljastas näiteks riiulifirmade võrgustiku ja tööloata töötanud Eestist toodud koristajatele makstud väga madalad palgad.

Varem Karamanile kuulunud Kotka hotelli Leikari palgati koristajateks ligi kolmkümmend peamiselt Eestist pärit vene naist.

Yle saadud dokumentide järgi oli koristajate kuupalgaks töölepingutes määratud 540–580 eurot. Seda on umbes tuhat eurot vähem kui kinnisvarateeninduse valdkonna kollektiivleping nõuab.

Soomes pole miinimumpalka, kuid töötajatele tuleks maksta vähemalt valdkonna kollektiivlepingu järgi.

Hotellil Leikari on praegu uued omanikud, kellel pole Artur Karamani ega tema endiste äripartneritega mingit pistmist.

Piirkondlik valitsusasutus viis hotelli Leikari kontrolli läbi 2020. aasta sügisel. Ametiasutuse koostatud kontrollakti kohaselt oli Kotkas hotelli Leikari tegevuse eest vastutav Scandinavian Oy sõlminud alltöövõtu- või rendilepingud 92 erineva ettevõttega.

Karamanile kuuluv hotell tellis koos äripartneritega erinevaid teenuseid ka välismaistelt riiulifirmadelt. Leikari ostis näiteks Lõuna-Bulgaarias Türgi piiri lähedal asuvalt ettevõttelt renoveerimisteenuseid.

Bulgaaria ettevõttel ei olnud käivet, varasid ega töötajaid, st see oli praktiliselt riiulifirma.

Pangad ja teised rahapesuvastased agentuurid pööravad tähelepanu sellistele ettevõtetele tehtavatele tehingutele ja rahaülekannetele.

Piirkondliku valitsusasutuse kontroll tuvastas, et hotell Leikari on rikkunud kliendivastutuse seadust. Amet määras hotellile Leikari kolm rahatrahvi, kokku 43 000 eurot. Nii suuri summasid tuleb ette väga harva.

Hotell oli äri ajanud ka Briti müügifirmaga VKS. Ka sellel ettevõttel majandusaruannete järgi tegevust ei olnud, seega oli praktikas tegemist riiulifirmaga.

Briti firmat juhtis lätlane, kelle koduseks aadressiks oli Briti äriregistris märgitud kortermaja Riia äärelinnas. Yle ei saanud mehega kommentaari saamiseks ühendust.

Läti mees on juhtinud ka teist ettevõtet Suurbritannias. See Briti ettevõte on erinevatel aegadel kuulunud kaheksale maksuparadiisi ettevõttele. Need maksuparadiisi ettevõtted on tõusnud esiplaanile mitmetes rahapesujuhtumites üle maailma. Need on osa nn Vene pesumaja süsteemist. See oli tohutu Venemaa rahapesumasin.

Seos ei viita sellele, et Artur Karaman või tema äripartnerid oleks süüdi rahapesus või muus ebaseaduslikus tegevuses. Koostöö riiulifirmadega tekitab aga küsimusi, kas tegemist on reaalsete tehingutega.

Artur Karamanile kuulus hotell Leikari aastatel 2017-2022 koos tema Eestis elavate venelastest äripartneritega.

Kagu-Soome politsei viib Yle andmetel läbi eeluurimist seoses kahtlustatavate finantskuritegudega hotelli Leikari tegevuses. Eeluurimisel on tegemist üle saja tuhande euro suuruse tasumata üürivõlaga, mille hotell Leikari oli jätnud kinnistu omanikele tasumata.

Politsei pooleliolevat eeluurimist ei kommenteeri.

Artur Karaman keeldus intervjuust Yle-le ega vastanud e-kirja teel esitatud küsimustele. Küsimused puudutasid näiteks politsei poolt läbi viidud eeluurimist, makseid riiulifirmadele ja hotelli Leikari palgatud koristajate alatasu.

Karaman kommenteeris Leikari tegevust, öeldes, et „see oli meie esimene ettevõte Soomes ja meil puudus varasem siin tegutsemise kogemus”.

Kahjuks tegime vigu, kuid oleme neist õppinud, märkis Karaman.

Karamani sõnul soovib ta luua Soomes töökohti, eriti piirkondades, mis on olnud rahalistes raskustes.

Hotell Punkaharju on üks Soome vanimaid hotelle ja asub looduskaitsealal. Saimi Hoyerile kuulus koht seitse aastat ja ta töötas ise hotellis.

Selle koha juhtimine nõuab suurt armastust piirkonna, selle ajaloo ja kultuuripärandi hoidmise vastu. Ja päris palju magamata öid. Olin siin seitse aastat, ööpäevaringselt, ütles Hoyer intervjuus Yle-le.

Hoyer on endine modell ja telenägu. Tema ajal kogus hotell Punkaharju meedias palju tuntust. Hoyer korraldas hotellis erinevaid üritusi ja tegi palju koostööd kohalike ettevõtjatega.

Hotelli Punkaharju uut omanikku ta kommenteerida ei soovinud. Siiski loodab Hoyer, et uus omanik austaks ala olulisust.

Omanikul pole kindlasti muidu nii suurt tähtsust kui see, et ta peaks olema inimene, kes seda piirkonda palavalt armastab, seda kultuuripärandit kalliks peab ja teab, mida siin on tehtud. Ja kui te ei tea, õppige tundma, ütleb Hoyer.

Lisaks Saimi Hoyerile olid hotelli omanikeks esmalt Thomas Hoyer ja seejärel Mari Kettunen-Väyrynen.

Artur Karaman on öeldnud väljaandele Kymen Sanomat, et töötas ettevõtjana Ameerika Ühendriikides hotelli- ja turismivaldkonnas. Yle aga ei leidnud oma uurimuses mingeid märke Karamani laiemast äritegevusest väljaspool Soomet.

Karaman on Soomes äri ajanud koos kolme Eestis elava vene ärimehega. Ühel neist on Venemaal mitu ettevõtet ja teine ​​on laenanud Karamanile sadu tuhandeid eurosid.

Nende Eestis elavate vene ärimeeste varanduse päritolu jäi Yle uurimuses suuresti lahtiseks. Ärimeestele kuulunud ettevõtted olid teatanud näiteks Eesti äriregistrile valeaadressid ning mitmel ettevõttel ei leitud äriruume ega märke reaalsest tegevusest.

Ettevõtted on läinud isikute omandusse, kes Yle aruande järgi näivad olevat tankisid ehk variomanikud. Mõnel ettevõttel oli aga suhteliselt märkimisväärne tegevus, st mõne miljoni eurone käive.

Artur Karaman omab ka Kotkas Beach Hotel Santalahtit ja on Kotkas asuva hotelli Jokipuisto tegevjuht. Selle omanik on Eestis elav vene ärimees ja Karamani rahastaja.

Hotellide pidamine Soome idaosas on seotud märkimisväärsete finantsriskidega. Olukorda on halvendanud Vene turistide kadumine, kui Soome sulges idapiiri.

Artur Karamani endised äripartnerid ja praegune rahastaja keeldusid intervjuud andmast ning e-kirja teel küsimustele vastamast.