Seitse nädalat pärast seda, kui Tšehhi kaitsepoliitika juht Jan Jires teatas, et tema valitsus on tuvastanud 800 000 – hiljem miljon – suurtükimürsku, mida Ukraina liitlased saaksid Ukrainale osta, ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, et tema enda valitsus leidis Ukraina jaoks veel miljon mürsku ja raketti.

Pevkur ütles väljaandele Postimees, et üritab samadest riikidest, kes maksid Tšehhi organiseeritud laskemoona eest 1,3 miljardit dollarit, leida veel 2,2 miljardit dollarit Eesti organiseeritud laskemoona eest.

„Kui me ühendame need miljon mürsku, tšehhide potentsiaalsed ostud, meie ostuvõimalused ja ka britid” – kes väidetavalt otsivad lisaks laskemoona Ukraina heaks – „julgen väita, et Ukrainale oleks võimalik saata rahastuse olemasolul sel aastal 2 kuni 2,5 miljonit mürsku,” ütles Pevkur.

Pevkur väitis, et 2,5 miljoni täiendava mürsu ja raketiga aasta lõpuks suudavad ukrainlased võrdselt Venemaaga enda laskemoonavarusid täita. See oleks esimene kord aasta jooksul, kui ukrainlased suudavad tulistada nii palju mürske ja rakette kui venelased.

Ja see on asi, mis on vaba Ukraina sõprade jaoks tõeliselt põnev. Kui USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson peab oma sõna ja paneb pärast Vabariikliku Partei Venemaa-sõbraliku tiiva poolt põhjustatud kuuekuulist viivitust lõpuks hääletusele USA täiendava abi andmise üle Ukrainale, võivad Kiievi väed saavutada lähikuudel suurtükiväe ülekaalu, vahendab Forbes.

Kust Eesti mürske ja rakette täpselt hankida võiks, Pevkur ei täpsustanud. „Peamiselt mitte-Euroopa riikidest,” ütles ta, „kuid neid on ka Euroopas. Kahjuks ei oska täpsustada. Paljudel juhtudel ei soovi müüja ise, et sellest teatatakse.”

Pevkuri sõnul on mürskude hulgas nii NATO standarditele vastavaid 155-millimeetriseid kui ka nõukogude standarditele vastavaid 152-millimeetriseid mürske ja rakette Grad, mis viitab sellele, et eestlased vaatavad osaliselt Ida-Euroopa ja Balkani riike. Kandidaadid võivad olla ka Aafrika riigid. Väidetavalt hangib Tšehhi algatus laskemoona Lõuna-Koreast, Lõuna-Aafrikast ja Türgist.

Ajastus on ülioluline. Mõned potentsiaalsed laskemoona müüjad on nõus raha võtma Ukraina liitlastelt või Venemaalt. Kes ees, see mees. „Praegu käib võidujooks ajaga, et näha, kes suudab need esimesena kindlustada,” sõnas Pevkur.

Isegi kui eestlased ei suuda osta kõiki miljonit mürsku ja raketti, täiendab nende laskemoona allikas ukrainlaste varusid ja aitab lahendada nende suurimat lahinguvälja probleemi, sest Venemaa laiem sõda Ukraina vastu jahvatab kolmandat aastat.

USA abi peatamisega läksid Ukraina suurtükipatareid 6000 mürsu tulistamiselt päevast umbes tuhandeni – samal ajal kui Vene patareid lasid pidevalt ligi 6000 mürsku päevas. Laskemoona näljas ukrainlased märkasid sageli Vene ründerühmitusi, kuid olid võimetud neid tabama.

Laskemoona puudumine on üks peamisi põhjusi, miks Ukraina idaosas Avdijivka linnas asuv väeosa pärast viis kuud kestnud jõhkrat lahingut veebruari keskel lõpuks taganes. Veeredes Avdijivka varemetesse, saavutasid venelased oma üheksa kuu suurima territoriaalse edu – ja haarasid sõja üldise initsiatiivi.

Tundes ukrainlaste laskemoona nälga, ründasid venelased Avdijivkast lääne pool. Kuid jätkuvad rünnakud langesid kokku Tšehhi suurtükimoona algatuse käivitamisega. Olles veendunud, et mürske saabub juurde, sukeldusid Ukraina laskurid ilmselt oma hädaolukorra laskemoonavarudesse ja suurendasid oma tulistamist.

„See paranemine on võimaldanud Ukrainal ära hoida oluliste kaitsepositsioonide kaotamist idas ja aeglustada Venemaa edasisi edusamme,” selgitas Ukraina analüüsirühm Frontelligence Insight. „Hoolimata esialgsest elevusest Vene avalikkuse seas ja Vene väejuhatuse kavatsustest tungida sügavamale Ukraina kaitsesüsteemi pärast esmast rünnakut Avdijivka lähedal, ei õnnestunud Vene vägedel pärast Avdijivka hõivamist lõpuks märkimisväärset edu saavutada.”

Kui Ukraina suurtükiväe tulejõu väike suurendamine võib Venemaa edasitungi peatada, kas suur kasv võib edasitungi tagasi pöörata? Teisisõnu, kas paar miljonit värsket mürsku võiks Ukrainal aidata sõjas edu saavutada?

Kindlasti on Kiievi vägedel muid probleeme. Isikkoosseisu puudus. Õhutõrjerakettide puudus. Viivitused lahingus kahjustatud varustuse remontimisel.

Kuid mürskude puudus oli kõige tõsisem probleem. Ja näib, et Ukraina liitlased on pärast esialgset kohmetust seda lõpuks lahendamas.