Ukraina näitab sõjas hukkunute arvu tegelikust väiksemana, et mitte panna ohtu uute sõdurite värbamist, ütles anonüümsust palunud Ukraina rahvasaadik väljaandele Washington Post.

Kauaoodatud USA relvaabi aitab Ukrainal lähikuudel Venemaa edusamme piirata, ütlesid USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ametnikud pärast seda, kui Kongress võttis vastu suure abipaketi, kuid terav sõdurite nappus ja Moskva tulejõu eelis tähendavad, et Kiiev ei saa tõenäoliselt teha suuri edusamme enne järgmist, 2025. aastat.

Seadusandjate poolt pärast kuudepikkust ummikut välisabi seaduse heakskiitmine oli president Bideni võit. Ulatuslik eelnõu sisaldab 61 miljardit dollarit, et toetada Ukraina võitlust Venemaa sissetungivate vägede vastu.

Kuna esialgsed relvasaadetised, sealhulgas suurtükimürsud, õhutõrjeraketid ja soomusmasinad hakkavad Ukrainasse jõudma, ütlesid USA ametnikud, et nad loodavad, et uued relvad aitavad Kiievil aega võita oma sõdurite ridade täiendamiseks ja lahinguvälja kaitse tugevdamiseks, sealhulgas kaevikute ja miiniväljade jaoks — Venemaa eeldatava pealetungi ees.

USA kaitseametnik, kes, nagu mitmed teisedki soovis jääda anonüümseks, et arutada tundlikke küsimusi ütles, et abi annab Ukrainale võimaluse paremini toime tulla jätkuvate Venemaa rünnakutega „olgu siis eesliinil või taevas” ja tõhusamalt kaitsta sõjaväelasi ja tsiviilisikuid.

„Aga aeg on kallis,” ütles ametnik, „ja aega ei tohiks raisata.”

Välisabi paketi heakskiit vaatamata esindajatekoja vabariiklaste vastuväidetele oli hädasti vajalik lootussüst Ukrainale, kus kurnatud lahinguüksused on suhtega 5:1 vastasest maas, kuna nad on sunnitud Venemaa liugpommide ja üha julgemate õhurünnakutega silmitsi seistes laskemoona kokku hoidma. Kui seaduseelnõu Kongressis seisis, esitasid Ukraina ametnikud tungiva õhutõrjesüsteemide soovi, süüdistades puudust Venemaa edukate rünnakute jadas linnade ja elektrijaamade vastu.

President Volodõmõr Zelenski iseloomustas Ameerika pikka aega viibinud abi päästerõngana, kuid rõhutas, et lubatud varu peab kohale jõudma kiiresti. „Meil on võidu võimalus, kui Ukraina saab tõesti relvasüsteemi, mida me nii väga vajame,” ütles ta eelmisel nädalavahetusel NBC Newsile. Zelenski büroo on tunnistanud väljakutseid, millega Ukraina sõjavägi silmitsi seisab.

Rohkem kui kaks aastat pärast president Vladimir Putini täiemahulist sissetungi on Ukraina väed kaotanud oma algse lahinguhoo ja enamik selle ülevaate jaoks küsitletud USA ametnikke usub, et Zelenskil pole selget sõjalist plaani, et tagasi saada 20 protsenti oma riigist, mille Venemaa on praegu hõivanud. Kuigi Venemaa on USA hinnangul kaotanud rohkem kui 300 000 sõdurit vigastatute või surnutena, säilitab ta USA hinnangul oma eelised isikkoosseisu ja varustuse osas, kuna Moskva ületab jätkuvalt läänt suurtükkide ja muude relvade osas, olles samal ajal pöördunud Iraani ja Põhja-Korea poole abi saamiseks oma kodumaise tööstusvõimsuse täiendamiseks.

Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles kolmapäeval, et Ukraina vajab aega, et end „välja kaevata august”, mille põhjustas Kongressi kuuekuuline viivitus.

Bideni administratsiooni ametnikud tsiteerivad seda, mis Ukrainal on nende arvates läinud hästi, hoolimata pettumusest eelmise aasta ebaõnnestunud vasturünnakus: haavatavate piirkondade kaitsmine Ukraina põhja- ja idaosas, kus Kiiev on lubanud Venemaale viimasel aastal vaid piiratud edu; oluliste kommertslaevateede avamine Mustal merel, viies samal ajal Venemaa mereväe laevastiku kaitsepositsioonile; ja ähvardades Kremli tugipunkti okupeeritud Krimmi poolsaarel.

Nad peavad 2024. aastat Ukraina jaoks peamiselt kaitseaastaks, kuid viitavad ka uutele Lääne poolt pakutavatele võimetele, sealhulgas USA viimastel nädalatel tarnitud pikamaa ATACMS-rakettidele, mis võimaldavad Ukrainal Krimmi tõhusamalt rünnata. Lääneriigid peaksid ka selle aasta lõpus alustama piiratud arvu F-16 hävitajate tarnimist.

Kaitseminister Lloyd Austin teatas reedel valitsuse kavatsusest sõlmida Ukraina jaoks 6 miljardi dollari väärtuses relvatehinguid, sealhulgas Patrioti õhutõrjerakettide ja droonitõrjesüsteemide – eluliselt vajalike relvade jaoks – kuid see võib võtta mitmeid kuid, kui mitte aastaid, et neid toota. Valitsus on Ukraina abistamiseks kasutanud kahetasandilist lähenemisviisi: üks hõlmab USA olemasolevate sõjaliste varude viivitamatut väljavõtmist ja saatmist; teine ​​on suunatud pikaajalisele ülalpidamisele relvade ja laskemoona ostutellimuste kaudu.

Austin ütles reedel ajakirjanikega rääkides, et Ukraina tee sõltub sellest, kas Ukraina suudab neid süsteeme tõhusalt kasutada ja neid süsteeme ülal pidada ning kas Ukraina suudab mobiliseerida piisava arvu sõjaväelasi oma ridade täiendamiseks või mitte.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees, õhujõudude kindral Charles Brown ütles, et äsja heaks kiidetud rahastamispakett „aitab kujundada tulevikku”.

Kuna lahing Kongressis on nüüdseks lõppenud, väidavad USA ametnikud, et nad keskenduvad Ukraina teistele kiireloomulistele väljakutsetele, sealhulgas riigi võitlusele rohkemate sõdurite mobiliseerimiseks.

Viimastel nädalatel on Ukraina seadusandjad astunud samme mobilisatsiooni sujuvamaks muutmiseks ja rindele kutsutavate meeste vanuse alandamiseks 27 eluaastalt 25-le. Zelenski valitsus, kes loodab saavutada võitlusvõimu Venemaast palju väiksema elanikkonna hulgast, palus Euroopa riikidel aidata kaasa nende miljonite sõjaväelises eas meeste tagasipöördumisele, kes põgenesid Ukrainast pärast Putini sissetungi.

„Isikkoosseisu olukord on kasvav probleem,” ütles endine USA merejalaväelane Rob Lee, kes praegu töötab välispoliitika uurimisinstituudis ja on Ukraina konflikti tähelepanelikult jälginud. „Ja kui seda ei lahendata, ei lahenda see abipakett kõiki Ukraina probleeme.”

Kiiev ei ole öelnud, kui palju sõdureid 2024. ja 2025. aastal vaja läheb. Ukraina eelmine kõrgeim komandör, kelle Zelenski veebruaris välja vahetas ütles, et see arv võib ulatuda poole miljonini. Kuigi praegune komandör on öelnud, et see arv on väiksem, on isegi murdosa eraldamine Zelenski jaoks riskantne ettepanek.

Ukraina sõdurite puudus rõhutab ka poliitilisi väljakutseid, millega Zelenksi valitsus sõja jätkudes tõenäoliselt silmitsi seisab. Käimasolev debatt mobilisatsiooni üle on Zelenski jaoks delikaatne, sest ta peab kindlustama piisavalt võitlusjõudu, et hoida Venemaad vaos, kuid vältida ka rahvusliku ühtsuse purustamist, mis on juba pinge all pärast enam kui kaks aastat kestnud verevalamist ja kurnatust.

USA ametnik ütles, et Bideni valitsus on teadlik Kiievi kolleegidega peetud kõnelustest riigi sõdurite puuduse üle.

„Kes me oleme, et öelda: „Te peate lihtsalt rohkem mehi sõdima panema.” Kuid samal ajal on see tõsine mure,” ütles ametnik. „Seadused, mille nad on viimase paari nädala jooksul vastu võtnud, aitavad neid, kuid nad peavad mobiliseerima rohkem jõude ja leidma viisi, kuidas innustada rohkem Ukraina mehi eesliinile minema.”

Anonüümseks jääda soovinud Ukraina seadusandja ütles, et nende arvates pisendas Zelenski veebruarikuine teade, et alates 2022. aastast on hukkunud 31 000 sõdurit, sõja tõelist ohvrite arvu.

Hukkunud sõjaväelaste arv, mida Ukraina oli pikka aega keeldunud avalikustamast, tuli tõenäoliselt esitada väiksemana, et vältida niigi raskustes olevaid värbamis- ja mobiliseerimiskatseid, ütles seadusandja.

Seaduseandja möönis, et sõdurite puudus on olemas, eriti kuna Venemaa suurendab oma värbamist, kuid olukord pole jõudnud „punasele joonele”.

„Ma ei arva, et see on praegu hädaolukord,” ütles seadusandja. „Me vajame rohkem inimesi, kuid peame tasakaalustama.”

Mobiliseerimispüüdlusi on osaliselt takistanud mure rindel olemise tähtajatu ajakava pärast, pettumus madala palga pärast ja mure, et Ukraina valitsus ei hoolitse korralikult hukkunute või haavatute perede eest, ütles seadusandja.

„Meil on nii palju surmajuhtumeid ja nii palju haavatuid,” ütles seadusandja. „Kui nad lähevad, tahavad [sõdurid] teada, kui kaua nad seal viibivad.”

Lee sõnul on algse hoo taastamiseks ülioluline, et Ukraina saaks varsti rohkem mundrisse värvatuid, sest neid tuleb koolitada individuaalselt ja rühmadena, kui Kiiev loodab vältida probleeme, mis tal eelmise aasta ebaõnnestunud pealetungi ajal tekkisid.

„Kõik see nõuab aega ja seepärast, mida kauem läheb sõdurite ja mobilisatsiooni olukorra parandamisega, seda vähem tõenäoline on 2025. aasta ulatuslik pealetung,” ütles Lee.

USA sõjaväe väljaõppeprogramm Ukraina sõduritele, mis on koondunud Euroopasse, on aeglustunud, väidavad ametnikud, mis viitab isikkoosseisu juurdevoolu ammendumisele. Ametnike sõnul sai viimane brigaad Saksamaal väljaõppe jaanuaris või veebruaris.

Ukraina tugevaimad Euroopa toetajad on samavõrra mures sõdurite arvu pärast. Poola, mis nagu teisedki NATO idatiiva riigid teeb suuri investeeringuid enda kaitsesse, on valdava enamiku Ukrainasse suunatava USA abi peamine transiitpunkt.

Poola kaitseatašee Washingtonis kindralmajor Krzysztof Nolbert ütles, et Ukraina vägede uuendamine ja lubatud relvade hankimine viiks tõenäoliselt eduni, „arvestades Vene vägede kurnatud ja halvasti koolitatud seisundit”.
‚Kindlasti on aeg väed uuesti moodustada,” ütles ta. „See on võib-olla kõige kriitilisem tegur, mis määrab, kas nad on edukad või mitte.”

Kuigi Venemaa on toetunud halvasti koolitatud sõduritele, on ta viimastel kuudel suurendanud relvade tootmist ja ületanud nüüd oluliselt Ukraina sõdurite arvu. Washington tunnistas hiljuti, et Venemaa väed ei ole nii ammendunud kui varem arvati ja et Vene väed on lahinguväljal karastunud.

USA ametnikud viitavad ka vajadusele ehitada välja Ukraina füüsiline kaitse enne Venemaa eeldatavat pealetungi. Ukraina sõdurid on viimase aasta veetnud kaevikute kaevamise ning tõkete ja miinide paigaldamisega, kuid USA ametnike arvates tuleb teha rohkem. Nad loodavad, et viimastel päevadel välja kuulutatud relvapaketti kaasatud tankitõrje- ja jalaväemiinid aitavad.

Samuti avaldavad nad lootust, et Ukraina suudab 2024. aastal leida võimalusi Venemaa kontrolli all olevate väiksemate alade tagasivõitmiseks, isegi kui ta ei suuda alustada suurt pealetungi.

„Hea uudis on see, et Venemaa, kes on selles sõjas aastaid olnud, ei ole leidnud viisi, kuidas Ukraina nõrkusi oluliselt ära kasutada,” ütles USA ametnik.

Bideni valitsuse katse suunata Ukraina jätkusuutlikumale kursile Venemaa vastu toimub ajal, kui ta valmistub korraldama juulis NATO alliansi 75. aastapäeva tähistavat suurt tippkohtumist.

Kui Bideni valitsus on juba välistanud Ukrainale NATO-ga liitumise kutse andmise tippkohtumise ajal, siis kaks juhtivat Ukraina eestkõnelejat Kongressis ärgitavad presidenti lähenema sündmusele mõttega, et „Ukrainale tuleks pakkuda realistlikku teed NATO liikmeks saamiseks”, kui see on täitnud alliansi tingimused ja nõuded.
„Me peame saatma Putinile sõnumi, et Ukraina tulevik on kindlalt Euroopas,” kirjutasid senaatorid Jeanne Shaheen (D-N.H.) ja Thom Tillis (R-N.C.) reedel Bidenile saadetud kirjas.