Leedus on algamas üks suurimaid sõjaväeõppusi, millest võtab osa üle 20 000 Leedu ja liitlasvägede sõduri ning hulga sõjatehnikat.
Lähikuudel kutsutakse õppusel osalema umbes 2500 tegevreservväelast ning lühikesele info kontrolli protseduurile kutsutakse veel mitu tuhat. Õppuse ajal kehtestatakse Vilniuse ja Kaunase teatud piirkondades ajutine liikumiskeeld, vahendab lrt.lt.
Suveni treenib riigis üle 20 000 inimese, Leedu ja liitlasvägede sõdurid. Leedu kaitseväe juhataja kindral Valdemaras Rupšyse sõnul intensiivistub sõjatehnika liikumine tunduvalt, kuna kohale saabub mitu tuhat Saksa sõdurit oma relvadega.
Elanikke kutsutakse üles vastutustundlikule käitumisele. Kaitseväe juhataja sõnul võetakse meetmeid ka luuramise ja võimalike provokatsioonide vastu Leedu piiril.
„Arvatavasti saame neid riske maandada. Kui need on juhitamatud, reageerime vastavalt. Kaitsemeetmed, üksuse kaitsemeetmed, kiirreageerimisjõud jäävad kõigist nendest õppustest hoolimata plaanipäraselt valmisolekusse,” ütleb Rupšys.
Osa õppusest võib mõjutada tsiviilelanikkonda: Vilniuse ja Kaunase teatud osades kehtestatakse ajutine liikumiskeeld ning linnade mõned tööstuslikud osad muudetakse ajutiselt sõjaväe territooriumiks.
Mobiliseeritakse ligikaudu 10 000 reservväelast. Neist 2500 osaleb õppusel, 2000 peavad oma andmeid uuendama ja kontrollima ning ülejäänud ootavad edasisi juhiseid.
Esmakordselt testitakse juhtimisruume.
„Õppuse Thunder Storm 2024 ajal kutsume tegevreservsõdureid treenima protseduure, algoritme ja samavõrra ka mobilisatsiooni korraldamist läbi värbamiskeskuste, mille kaudu avalikkus ja tegevreservväelased sisenevad Leedu relvajõududesse ja integreeritakse struktuuri,” ütles kaitseväe staabiülema asetäitja operatsioonide alal kolonel Žilvinas Gaubys.
„Teisisõnu, Leedu relvajõud teevad rahuaja ülemineku sõjaaja struktuurile koos aktiivse reservväeteenistusega,” lisab ta.
Leedu suurtükiväe sõdurid viivad maikuus kiirreageerimisõppusel koos ameerika sõduritega läbi laskeharjutuse HIMARS.
Õppusel osaleb oma ülesannetega ka NATO õhukaitse.
Hollandi väed toovad paariks nädalaks õppusele kaasa õhutõrjesüsteemi PATRIOT.
Kaitseminister Laurynas Kasčiūnase sõnul ei ole lääneliitlastel piisavalt õhutõrjesüsteeme, mida on vaja nii Ukraina kui ka rotatsiooni jaoks.
„Probleem mõlemas suunas on üks ja seesama – õhutõrjesüsteemide defitsiit läänes. Olgu see defitsiit keskmaa süsteemides või kui vaadata kaugemale, siis kaugmaa süsteemides. Toetume kaitsetööstusele, mida tuleb käivitada, et neid süsteeme meile rohkem anda,” sõnas minister
Ta lisas, et valitsus peab paari liitlasega läbirääkimisi õhutõrjesüsteemide Leetu roteerimise üle.
NATO suurim õppus alates 1988. aastast on suunatud artikli 5 toimimise testimisele. Venemaa on õppust korduvalt provokatsiooniks nimetanud.
