Leedulased on hindade ja kliima tõttu pikka aega tahtnud Hispaanias kinnisvara osta. Nüüd on veel üks põhjus – geopoliitilise olukorra tõttu varukodu omamine.
Hispaania suurim Kanaari saarte saar Tenerife on leedulaste seas üks populaarsemaid sihtkohti. Vanasti käisid leedulased saarel talvel ja veetsid seal nädala või paar. Pandeemia ajal mõistsid nad aga, et võivad seal viibida kuude kaupa ja töötada eemalt, vahendab lrt.lt.
„Käime oma küla Lidlis ja leedu keelt räägime rohkem kui hispaania keelt. […] Meil on Leedu raamatukogu, siin on kogukond. Nüüd kutsun Tenerifet väikeseks Chicagoks,” ütleb Tenerifel asuva kinnisvarafirma Keller Williams Sunset kinnisvaramaakler Ieva Vainaitė.
Chicagot nimetati Väikeseks Leeduks pärast seda, kui suur hulk leedulasi kolis sinna Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni eest põgenedes.
Vainaitė sõnul on Tenerifel kinnisvara keskmine hind 2500 eurot ruutmeeter. Tenerifel on ametlikult registreeritud 7000 leedulast, kuid tegelikult on neid palju rohkem, ütleb ta.
„Ei ole vaja neljaks aastaajaks erinevaid riideid, pole vaja talverehve, pole kütmist,” nimetab kinnisvaramaakler paljusid leedulasi köitva Kanaari kliima eeliseid.
Hispaania mandriosas kasvab samuti Leedu kodanikele kuuluvate kinnistute arv. Näiteks Panevėžysest pärit Justina perele kuulub Tarragonas korter.
„Esimene põhjus oli ilmselt väga hea hind. Ka ilm on alati hea ja meri on lähedal,” räägib ta.
60-ruutmeetrine korter maksis – sarnaselt Leedu väikelinna kodule – veidi alla 30 000 euro, kui pere selle paar aastat tagasi ostis.
Kinnisvaramaakleri andmetel on Hispaanias ametlikult registreeritud 15 000 Leedu kodanikku, kuid neid, kellel on seal vara on vähemalt kaks korda rohkem.
LRT raadio korrespondent Hispaanias Kristina Nastopkaitė juhib tähelepanu, et kohalik ajakirjandus kirjutab juba praegu üha suurenevast leedulaste arvust, kes ostavad riigis kinnisvara. Keskmine kinnisvara ostmise eelarve on 100 000 eurot.
„Leedu meka on ilmselt Alicantes,” ütleb Nastopkaitė.
Majandusteadlase Aleksandras Izgorodinase sõnul on Hispaania üks peamisi leedulaste investeeringute välisturge.
„Statistika on üsna kõnekas. Kokku on 86 protsenti Leedu investeeringutest Hispaanias kinnisvarasse,” räägib ta.
Leedu investeeringud Hispaaniasse on rekordiliselt kõrgel, lisab majandusteadlane.
„Hetkel on see 413 miljonit eurot. See on ajaloo suurim summa. Huvitav on see, et alates Covid-19 pandeemia algusest on Leedu investeeringud Hispaania kinnisvarasse viiekordistunud ning Venemaa sõja algusest Ukrainas kahekordistunud,” märgib Izgorodinas.
Leedulased tahavad Hispaaniasse kodu osta, kuna nende kodumaa ümber valitseb ebakindel geopoliitiline olukord.
„Koole ja haiglaid tuleb vaatama järjest rohkem inimesi ning sellest ärevast meeleolust räägitakse palju,” ütleb Nastopkaitė.
Aga hispaanlased ise on uutest tulijatest väsinud. Riigi valitsus otsustas lõpetada alates 2013. aastast kehtinud Golden Visa programmi, mis võimaldas jõukatel väljastpoolt EL-i pärit inimestel saada Hispaanias elamisluba, investeerides kinnisvarasse või teatud tüüpi äritegevusse üle 500 000 euro.
„Need kuldsed viisad kaotatakse ära. Selle üheks põhjuseks on Hispaanias kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, mis on tingitud välisinvesteeringutest,” selgitab LRT raadio korrespondent.
Tema sõnul ärritab hispaanlasi ka turistide vool. Kui osa välismaalastele kuuluvaid kortereid üüritakse välja, peavad kohalikud kohanema pidevalt muutuvate naabritega.
Nädalavahetusel korraldasid Kanaari saarte elanikud meeleavaldusi massiturismi jätkusuutmatu mudeli vastu.
