Läti valitsus liigub edasi seadusemuudatustega, mis tähendaksid, et sõjalise hädaolukorra, näiteks sissetungi korral võiksid välismaalased teenida Läti rahvuslike relvajõudude (NBS) eriüksustes.
Valitsuskabinet kiitis teisipäeval, 23. aprillil heaks ajateenistuse seaduse muudatused, millega nähakse ette võimalus võtta erandliku mobilisatsiooni korral või riigis välja kuulutatud sõjaseisukorra korral kaitseväeteenistusse välismaalasi. Seaduses on kavas teha ka mitmeid muid vajalikke muudatusi, vahendab lsm.lv.
„Läti valmistub Ukraina kogemusest õppides erinevateks sõjalisteks ohustsenaariumideks. Selle algatuse eesmärk on korrastada regulatsioonibaas, et Läti saaks erakorralise või sõjaseisukorra korral kiiresti vabatahtlikke välismaalasi teenistusse vastu võtta. See algatus tugevdaks meie kaitselahinguvõimet, avades teiste riikide motiveeritud kodanikele laiema võimaluse meie riigi eest võidelda,” selgitas kaitseminister Andris Spruds.
Välisriikide kodanikud, kes soovivad eriolukorras sõjaväes teenida, peavad Läti territooriumil viibima seaduslikult ja oskama riigikeelt või vähemalt ühte NATO ametlikest keeltest sobival tasemel. Muudatused sisaldavad nimekirja riikidest, mille kodanikud saavad NBS-is teenida.
Üldise või osalise mobilisatsiooni korral saavad Euroopa Liidu (EL), Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kodanikud, aga ka Austraalia, Brasiilia, Uus-Meremaa või Ukraina kodanikud vabatahtlikult taotleda teenistust riigi kaitseväes.
Kaitseministeerium määrab edaspidi täpsemad lepingutingimused sellistele vabatahtlikele. Seaduse jõudmiseks peavad muudatused läbima tavapärase Seimi debati ja parlamendihääletuse.
Nagu rahvusvaheline meedia on laialdaselt teatanud, on sajad välisvabatahtlikud võidelnud Ukrainas rahvusvahelises leegionis silmapaistvalt, et aidata riigil end Venemaa agressiooni eest kaitsta.
